EESTI 100 AARET | Kernus on oma lugu nii 300-aastasel kadakal kui ka sellest poole nooremal koolil
Reisijuht, Turist ja Muinsuskaitseamet on koos pikal reisil läbi Eesti kaunimate ja põnevamate paikade. Sina saad ka reisile kaasa tulla — uuri lähemalt eesti100aaret.ee. Lisaks reisimisele ja avastamise rõõmule saab mängus võita ka palju põnevaid auhindu Go Groupilt, Tallinkilt ja Nordicalt!
Kernu külal ei ole oma külaplatsi – küla keskuseks on kujunenud Kernu Põhikool. Kuigi 1816. aastal välja antud Eestimaa talurahvaseadus nõudis vallakoolide asutamist, hakkas kool Kernu vallas tööle alles 1869. aastal Kohatu küla Nõukse talus. Kooli asutas taluperemees Kustas Ilves oma kulu ja kirjadega, sest vallavalitsus kartis suuri väljaminekuid. Kuna koolis polnud õpetajat, siis saatis Kustas Ilves oma poja Augusti linna koolmeistri ametit õppima. Esialgu oli õpilasi koolis umbes 30. Mõne aasta möödudes jäi aga väike kooliruum õpilaste arvu kasvades väikseks. Nii ehitatigi uus koolimaja, kus õppetöö algas 1874. aasta sügisel. 1920ndatel aastatel kasvas õpilaste arv juba sajani, seetõttu toimus õppetöö ruumipuudusel erinevates hoonetes, enamasti Kernu mõisas. 1932. aastal otsustas vallavolikogu ehitada uue koolimaja, kus õppetöö algas 1933. aasta sügisel. 1920. aastal muudeti kool 6-klassiliseks, 1945. aastal 7-klassiliseks, 1961. aastal 8-klassiliseks, 1989. aastal 9-klassiliseks. Kernu koolil on aegade jooksul olnud 11 juhatajat / direktorit (2018. aasta seisuga).
Kernu valla ja kooli sümboliks oli aastaid Kernu kooli lähedal Tallinn-Pärnu-Ikla maantee ääres kasvanud ajalooline Kernu kadakas. Selle tähelepanuväärse puu ümbermõõt oli 1,3 m, kõrgus 4 m ning vanus umbes 300 aastat. Omamoodi ajasambaks kujunenud puu tuntuse tõttu pole seni keegi julgenud üle tema ka Tallinna-Pärnu maanteed sirgeks tõmmata. Nii teeb maantee kadaka juurest möödudes väikese kurvi. Kernu kadakas on kõige jämedam kaitsealune keerdkasvuline kadakas Eestis. Tegemist oli isaskadakaga, mis tähendab, et sel ei kasvanud kunagi marju ega marikäbisid. Kahjuks on kadakas praeguseks kuivanud: auväärses eas puule said saatuslikuks nii tiheda liiklusega Tallinna-Pärnu maantee kui ka ilmastiku- ja keskkonnamõjud. Esimese põntsu sai kadakas aga juba Saksa okupatsiooni ajal, mil sakslased ajasid puu võrast telefoniliini läbi ning lõikasid osa võrast ära. Nii jäi kadakale alles vaid kaks haru, millest üks kuivas 1980. aastatel ning teine 2013. aastal. Koolimaja lähedal kasvav Kernu kadakas võeti looduskaitse alla juba 1936. aastal. Kuni kuivanud puu ise püsti seisab, jääb ta endiselt looduskaitsealuseks objektiks.
Kadakas sümboliseerib puhastamist, kaitset ja alandlikkust. Rahvapärimuses on kadakas paiguti elujõu, paiguti aga karmuse ja tigeduse võrdkuju. Kadakat on võrreldud eestlasega: ta on visa, vähenõudlik ning (teravate okste abil) äge end kaitsma.
Iseäraliku Kernu kadaka ümber on tekkinud mitmeid legende ja rahvajutte. Ühe rahvapärimuse järgi toodud kunagi ammu Pärnust Tallinna poole vange. Praeguse kadaka kohal tehtud puhkepeatus. Üks vangidest torganud maasse oma kadakase matkakepi ja öelnud: „Mina olen ilma süüta süüdi mõistetud. Kui minu maasse pandud kadakakepp kasvama läheb, siis on mu jutt tõsi.“ Kepist kasvanudki kadaka tüvi, kuid mis mehest sai, pole teada.
