EESTI 100 AARET | Eesti ainus kirikust eraldi paiknev kellatorn

Reisijuht, Turist ja Muinsuskaitseamet on koos pikal reisil läbi Eesti kaunimate ja põnevamate paikade. Sina saad ka reisile kaasa tulla — uuri lähemalt eesti100aaret.ee. Lisaks reisimisele ja avastamise rõõmule saab mängus võita ka palju põnevaid auhindu Go Groupilt, Tallinkilt ja Nordicalt!

1638. aastal püstitatud Kihelkonna kiriku kellatorn asub kirikust mõnisada meetrit edela suunas kõrgendikul. See puukatusega kiviehitis on Eestis ainus tänapäevani säilinud kirikust eraldi paiknev kellatorn. Euroopas on säilinud vaid kolm sellist eraldiseisvat kellakoda, kuid kell heliseb vaid Kihelkonna omas.

Kirikuhoonest eraldi seisvad puidust või kivist kellamajad, -tornikesed ja -pukid kodunesid Eestis 17.-18. sajandil. Neid rajati rohkem endise Saare-Lääne piiskopkonna aladel, kus keskaegsed kirikud olid väheste eranditega valminud ilma massiivtornideta. Tornita kirikus riputati kellad enamasti eraldi kellarõdudele ja võib arvata, et 17. sajandiks oli enamus keskaegsetest kellarõdudest pehastunud. Kuna kapitaalsete kellatornide ehitamine oli esialgu jõukohane vaid vähestele, hakkas meilgi Rootsi ja Taani kirikute eeskujul levima eraldiseisev kellahoone kui kokkuhoidlik või sageli lihtsalt hädapärane lahendus.

Eraldiseisvad kellamajad kadusid enamasti 19. sajandi jooksul seoses kirikutele kellatornide juurde ehitamisega. Kihelkonna kiriku kellatorn oli kasutusel kuni 1899. aastani, mil valmis kiriku läänetorn.

Esimese maailmasõja ajal korjati kirikute kellad kokku kahurite valmistamiseks ja nii viidi ka Kihelkonna kellad Venemaale. Uus 180 kg kaaluv pronkskell telliti kirikule 2009. aastal Saksamaalt ja kellade helistamiseks on nüüd paigaldatud elektriline helistamise mehhanism.