EESTI 100 AARET | Juminda poolsaarel asuvasse Majakivisse mahuks kolme- või neljatoaline maja
Reisijuht, Turist ja Muinsuskaitseamet on koos pikal reisil läbi Eesti kaunimate ja põnevamate paikade. Sina saad ka reisile kaasa tulla — uuri lähemalt eesti100aaret.ee. Lisaks reisimisele ja avastamise rõõmule saab mängus võita ka palju põnevaid auhindu Go Groupilt, Tallinkilt ja Nordicalt!
Viimane jääaeg lõppes umbes 12 000 aastat tagasi. Jääajal valitsenud külma kliimaga kaasnes ulatuslik liustike pealetung, mandrijää paksus Eesti aladel ulatus 2 kilomeetrini ning selle toime kivisele aluspinnale oli väga tugev.
Eesti rändkivid ongi seotud liustike toimega. Liustik on nagu elus keha, mis liigub. See liigub raskusjõu ehk gravitatsiooni poolt tekitatud rõhu mõjul, sõltuvalt pealispinna kallakust. Liikumine võib toimuda libisemise või aeglase roomamisena. Esimene on omane „soojadele“ liustikele, mille põhjal on temperatuur nullilähedane. Tõenäoliselt oli selline ka kunagi Eestit katnud liustik. Täpselt ei ole teada, kuidas toimus suurte rändrahnude edasikanne. Arvatakse, et neid kanti liustiku poolt jäässe külmunult, sama oletatakse ka ülisuurte rändpangaste puhul. Tõenäoliselt suurte rahnude ja pangaste asend liustikus oluliselt ei muutunud. Mandrijää sulamisel ladestusid liustiku poolt kantud rahnud mandrijää põhisettesse – moreeni. Edasiste geoloogiliste protsesside käigus kulutati ümbritsevad setted ning rahnud jäid ilmestama meie maastikku iseseisvate maastikuelementidena. Eesti rändrahnude kodumaaks on Soome. Siin leitud rändkivid on kantud 100-150 km kaugusele oma esialgsest asukohast.
Eesti on gigantsete rändkivide maa
Herbert Viidingu järgi on ligi 90% Euroopa jäätumisalal levivatest hiidrahnudest (ümbermõõt üle 25 m või suurim läbimõõt üle 10 m) koondunud Eestisse. Eesti hiidrahnude pikkus ei ületa 20 meetrit ja kõrgus 8 meetrit. Ümbermõõdult on suurim Kabelikivi (ümbermõõt 58, pikkus 19,3, laius 14,9 ja kõrgus 6,4 meetrit, maht 729 m3). Mahult peetakse suurimaks Ehalkivi (maht 930 m3; ümbermõõt 49,6, pikkus 16,5, laius 14,3 ja kõrgus 7,6 m meetrit). Praegu on Eestis 87 hiidrahnu, suurte rahnude (ümbermõõt 10-25 m) hulk küünib ligi 1800-ni. Veel väiksemate rahnude arvu ei tea keegi. Kui arvestada seda, missugune teadmata hulk rahne on talletatud arvukate ehitiste müüridesse, laotud kiviaedadeks ja munakiviteedeks, koristatud põldudelt ja purustatud killustikuks, siis on kerge ette kujutada, et vahetult pärast mandrijää sulamist oli Eesti maapind palju kivisem.
Uurimused näitavad, et hiidrahnude hulk kahaneb selgelt lõuna suunas. Rändkivide paiknemine Eesti alal on tugevalt seotud Põhja-Eesti klindi ida-lääne suunalise asendiga. Nii on mandriliustikud jätnud lugematul hulgal rändkive kaugele merre ulatuvatele Viimsi, Juminda, Pärispea ja Käsmu poolsaartele. Ka Põhja-Eesti lavamaa põhjapoolsemal klindiga külgneval alal leidub arvukalt rändkive. Liustik kandis kivimürakad klindiastangust üles, kuid enesega edasi viia neid enam ei suutnud. Nii jäidki rahnud siia maha.
Teadlastele on olnud rändkivid hindamatuks uurimisobjektiks mitme sajandi vältel. Just tänu rändkivide uurimisele töötati välja jäätumisteooria. Enne seda seletati võõra päritoluga kivide transporti kas katastroofiliste üleujutustega või hoovuste mõjul ujuvate jäämägedega. Hiiglaslikke rändkive on peetud ka osakesteks purunenud planeetidest või siis Kuul toimunud vulkaanipursete produktideks.
Kalevipoja või Suure Tõllu käsi mängus
Rändrahnud kui kivist hiiglased, mis on püsinud liikumatult ühel ja samal kohal aastatuhandeid, on jätnud sügava jälje inimeste teadvusse. Seetõttu on rändrahnudega seotud arvukalt muistendeid, rahvajutte, kombeid ja traditsioone. Rändrahnude teket ja asukohta seletatakse sageli kuradi, sortsi, sarviku, vanapagana jt tegevusega. Paljud hiidrahnud on tuntud Kalevipoja või Suure Tõllu viskekividena. Suurte kivide alla olevat maetud rahapadasid. Sageli pole legendid seotud kivimi suurusega, nende tekke ajendiks võisid olla rahnu kuju või koostisest tingitud pinna iseärasused. Suured kivid on olnud ka headeks orientiirideks meresõitjatele ja rannakaluritele. Paljud kivid on olnud kultusekivideks. Eriti tuntud on lohukestega kultuse- ja ohvrikivid. Nendeks ei pruukinud olla suured kivid. Oluline oli kivimi pealispind ja koostis, mis võimaldas uuristada kivimisse lohukesi.
Majakivi
Majakivi on Eesti suuruselt kolmas rändrahn ruumala järgi (584 m³). Rahn asub Juminda poolsaarel Harju maakonnas. Kivi ümbermõõt on 40,9 m, pikkus 15,1 m, laius 11 m ja kõrgus 7 m. Kivi on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes tekkinud moondekivimist.
Majakivi on Eesti hiidrahnude seas ainus, mille ülemine osa on igas punktis laiem kui jalam. Nime on ta saanud sellest, et kivisse mahuks tõepoolest 3-4 toaga maja. Nagu ülejäänud Eesti rändkivid, on ka Majakivi pärit põhja poolt. Jääliustike poolt siia kantud kivil kasvab palju erinevaid sambla- ja samblikuliike. NB! Kivi samblakatet ei tohi lõhkuda!
