EESTI 100 AARET I Anrepi lõvi Kärstnas ehk Uinuv lõvi on ainulaadne kunstiteos
Reisijuht, Turist ja Muinsuskaitseamet on koos pikal reisil läbi Eesti kaunimate ja põnevamate paikade. Sina saad ka reisile kaasa tulla — uuri lähemalt eesti100aaret.ee. Lisaks reisimisele ja avastamise rõõmule saab mängus võita ka palju põnevaid auhindu Go Groupilt, Tallinkilt ja Nordicalt!
Kärstna mõisa omanike von Anrepite perekonnakalmistul puhkav pronksist lõvi sümboliseerib sõjamehevaprust. Kuid eriline ei ole ainult lõvi, vaid kogu perekonnarahula oma terviklikkuses: siin on säilinud kalmistukompleksi iseloomulik maastikukujundus, hauatähised ja kalmistu kujunduselemendid.
Pikk ajalugu
Kärstna mõis loodi 1678. aastal, mil ta eraldati naabruses paikneva Helme mõisa maadest. Alates 1740. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Anrepite aadliperekonnale. Oma praeguse ilme sai Kärstna mõisasüda 20. sajandi alguses. Mõisasüdamest poolteist kilomeetrit läänes asub 136 meetri kõrgune Kärstna mägi, ümbruskonna üks kõrgemaid paiku (suhteline kõrgus 60 m).
1830ndatel rajasid Anrepid mäe tippu oma perekonnakalmistu koos kabeliga. Asjatundjad peavad seda Eesti üheks suuremaks ja terviklikumalt säilinud mõisarahulaks. Rahula erinevate osade väärtus seisneb eelkõige kogu kompleksi terviklikkuses. Siin on säilinud nii kalmistukompleksi iseloomulik maastikukujundus, hauatähised kui ka kalmistu kujunduselemendid.
Rahulani viib mõisa härrastemaja eest algav vahtra-allee, mis viib Eesti ühe kauneima klassitsistliku kunstiteose Anrepi lõvini – hiigelsuurel kivirahnul puhkab pronksist lõvi, kohevalakaline pea käppadel. Võimsal rändrahnul lamava lõvi skulptuur kehastab Vene sõjaväes teeninud kindralleitnant Heinrich Reinhold von Anrepi sõjamehevaprust. H.R. von Anrep oli silmapaistvalt andekas väejuht ning tsaar Aleksander I nägi temas tulevast armee ülemjuhatajat. Paraku langes kindralleitnant 1807. aastal Mohrungeni lahingus Napoleoni vastu võideldes. Ta põrm toodi kodukohta ja maeti Anrepitele kuulunud mõisa maamulda suure kivi ette. Lõvi skulptuuri lasi 1844.a. püstitada Anrepi poeg ratsaväekindral Joseph Carl von Anrep. Rahvasuu räägib, et kuju olevat valatud vaenlaselt võidetud suurtükkidest, ent tegemist on ilmselt monumendi sümbolväärtust rõhutava legendiga.
Anrepi lõvi on üsna haruldane mälestusmärk, sest on paigutatud kõrgele rändrahnule. 2006. aastal lõhuti lõvifiguuri üks tagakäppadest, mille 2007. aastal taastas skulptor Paul Uibopuu. 2016. aastal puhastati Anrepite rahulani viiv väike kivisild. Tööde käigus avastati maakivi sees olev lõvi käpajälg. Kas leiad selle üles?
Magava lõvi kuju autoriks on saksa skulptor Christian Daniel Rauch. Vastav valuvorm loodi 1820ndatel aastatel. Esimene lõviskulptuur valati keiserlikus valukojas Gliwices, hilisemad koopiad (ka Anrepi lõvi) sama valukoja Berliini tehases. Samasuguseid lõvikujusid leidub veel Berliinis, Münsteris, Lübeckis, Dortmundis ja mujal.
Kaunilt taastatud
Kivi taga asub Anrepite suguvõsa kabel, mis seisis aastaid varemetes. Kärstna kabeli taastajaid tabas suur üllatus, kui nad sattusid kaevates tinakirstu peale. Selgus, et rahvajutt kunagise mõisniku pere haudade rüüstamisest ei vastagi tõele. Tõenäoliselt on kõik seitse kirstu, mis kabelisse maetud, seal ka alles. Ümberkaudsetelt elanikelt uurides sai selgeks, et kirstud on säilinud tänu ühele kohalikule mehele, kes nõukogude ajal kabeli alumise korruse liiva ja kruusaga kattis. Kohalike jutu järgi olevat mees vedanud sinna suure hulga kruusa just hauarüüstajate vastu.
Hea teada: Anrepi lõvi asub eramaal. Autoga tulles pargi see tee äärde ja jaluta siis Uinuva lõvini.
