EESTI 100 AARET | Meenikunno raba
Reisijuht, Turist ja Muinsuskaitseamet on koos pikal reisil läbi Eesti kaunimate ja põnevamate paikade. Sina saad ka reisile kaasa tulla — uuri lähemalt eesti100aaret.ee. Lisaks reisimisele ja avastamise rõõmule saab mängus võita ka palju põnevaid auhindu Go Groupilt, Tallinkilt ja Nordicalt!
Meenikund asub Põlvamaa lõunaosas mõhnarohkete palumetsade keskel. Rahvajutu järgi on see paik saanud nime ühe meesterahva Meeni järgi: too olevat ennemuiste rajanud rabasaarele oma kodu. Kund aga tähendanud sood ümbritsevaid kõrgendikke.
Meenikunno on üks Lõuna-Eesti põnevamaid rabasid. Ulatuslike laugastike asemel laiuvad siin laukajärved, kõrged soosaared on ümbritsetud langatuslehtritest ning sootüübid on väga varieeruvad – lagerabast kuni metsarabani. Ka rabaelustik on rikkalik – kohata võib tetre ja metsist, soosaartel pesitsevad rebased, rabaserva „mudaravilat“ külastavad metssead ning talvel võib silmata hundi ja ilvese jälgi. Soosaarel võib aga näha metsavendade muldonnide asemeid.
Meenikunno on suhteliselt noor raba: selle kujunemine algas 5000-6000 aastat tagasi. Eestis on rabad üldiselt tekkinud jääaja järel kujunenud tuhandete järvede kinnikasvamisel. Meenikunno raba on aga suures osas kujunenud liivaala soostumisel, osaliselt ka kunagi siin laiunud veekogu kinnikasvamisel. Raba eripära on turbalasundi all olev veega mitteküllastunud liivakiht, mistõttu võib Meenikunno raba nimetada “rippuvaks rabaks”. Äraseletatult tähendab see, et põhjavesi on sügaval ja raba alla jääb kuiv kiht. Meenikunno raba turbakihi maksimaalne paksus on 6 meetrit (keskmine 2,6 m).
Raba aluskihis olevat ka tektooniline rike, mis on põhjustanud ühel sirgel asuvate suurte ning enamasti veega täidetud lohkude ehk langatuslehtrite tekke. Raba kujunemise protsess on kestnud aastatuhandeid ja jätkub intensiivselt ka praegu: moodustunud on älved ja 3 rabajärve, kujunemisel on laugastik, raba ilmestavad arvukad rabasaared (neid on 19), millest suuremad on Pikksaar ja Pähklisaar.
Meenikunno piirkond on rikas taimestiku ja linnustiku poolest. Eestis harvem ette tulevatest taimedest kasvavad siin näiteks austria roidputk, vesilobeelia, järv-lahnarohi ja mitu orhideeliiki. Kaitsealustest lindudest võib Meenikunno rabas kohata näiteks metsist, väikekoovitajat, hallõgijat, kalakotkast ja valgeselg-kirjurähni. Sügisel peatuvad siin sookured ja haned.
Rahvajutu järgi olevat rootslased Põhjasõja ajal ehitanud läbi raba kulgeva palkidest sõjatee. Isegi kui see nii oli, siis praeguseks on tee mattunud sügavale turbakihi alla.
Rahvasuu pajatab, et Meenikunno rabasaartele põgenesid külaelanikud siis, kui vaenuväed lähenesid. Rabasaartele viisid palkidest salateed, mis olid vee all ning ainult teadja inimene oskas laugaste vahel õige raja leida. Seetõttu pääses nii mõnigi põgenejatest eluga. Oli neidki, kes teo-orjapõlvega ei leppinud ja leidsid endas julguse metsamehe ning vaba talupoja elu proovida. Mõni neist olevat oma kodu soosaarele rajanud ja ajapikku isegi jõukaks meheks tõusnud. Hiljem on saartel ka vanu taluaseme kohti leitud. Vanad inimesed mäletasid veel sedagi, kuidas nende isad ja vanaisad mööda kunagist salateed talvel hobuse ja reega palke vedasid.
Tähelepanu väärivad ka rabast idasse jäävad Nohipalu Valge- ja Mustjärv, maalilised männimetsaga ümbritsetud ja oma nime õigustavad järved: helerohelise, mineraalidevaese veega Valgejärv ja pool kilomeetrit lõuna pool punakaspruuni läbipaistmatu veega Mustjärv.
