EESTI 100 AARET | Raba, mis alguse saanud luiteahelike vahele jäänud merelaguunist
Reisijuht, Turist ja Muinsuskaitseamet on koos pikal reisil läbi Eesti kaunimate ja põnevamate paikade. Sina saad ka reisile kaasa tulla — uuri lähemalt eesti100aaret.ee. Lisaks reisimisele ja avastamise rõõmule saab mängus võita ka palju põnevaid auhindu Go Groupilt, Tallinkilt ja Nordicalt!
Luitemaa looduskaitseala hõlmab Edela-Eesti maastike kõige ilmekama osa. Kaitseala suurimad väärtused on ulatuslikud ja linnurikkad rannaniidud. 5000 aasta tagust rannajoont märkivad liivaluited ääristavad kogu Pärnu lahte, kuid kõige võimsamad on need Luitemaal. Rannametsas asuvad Torni- ja Tõotusemägi on Eesti ja väidetavalt ka Baltikumi kõrgeimad luited. Luiteahelike vahel asuvad kaunid rabad ning kaitseala luitemännikud on armastatud nii marjuliste, seeneliste kui tervisesportlaste hulgas. Luitemaa piirides asub kaks raba: Soometsa ehk Maarjapeakse raba ning Tolkuse raba.
Tolkuse raba koosneb mitmest kokku kasvanud soost. Selle pindala on 55 km². 1856. aastal kaevatud Timmkanal jagab raba kaheks osaks ja lõunapoolset nimetatakse ka Maasika rabaks.
Tolkuse raba on alguse saanud kahe luiteaheliku vahele jäänud merelaguunist. Kui merega ühendus katkes, hakkas madalaveeline laguun mitmest kohast soostuma. Tasapisi täitus nõgu turbaga, veevarustusele aitasid nii luidete nõlvadelt kokku voolav sademetevesi kui ka rabas asuvad arvukad allikad. Turbakihi tüsedus küünib raba vanimas osas ligi viie meetrini. Tolkuse raba teeb eriliseks veel asjaolu, et raba keskosa laugasjärvedes ja älvestes kasvavad toitainerikkale veele viitavad taimed, nagu hundinui, mürkputk, ubaleht, nende kallastel madalsoodele iseloomulikud tarna- ning sõnajalaliigid, vaevakask, pajud ja isegi üksikud kidurad kuused.
Endisest merelaguunist ei ole säilinud jäänukjärvi. Kõik raba veekogud on tekkinud soo arengu käigus ning on laukad ehk laugasjärved. Laugaste sügavus on 1,5–2,5 meetrit ja nende põhjad on mudased, sageli kaetud teravate kõdunemata männikändudega. Kunagi on raba keskel olnud kolm suurt veekogu, mis on rahva juttude järgi olnud väga kalarikkad. 20. sajandi alguses kaevatud Kalakraav aga kuivendas järved ning tänapäeval on veekogud kaetud madalsootaimestikust õõtsikuga või metsaga. Tolkuse raba on aegade jooksul mitmel moel kuivendatud ja see on avaldanud mõju ka laugastele. Paljud neist on kinni kasvanud või kinni kasvamas. Kiirenenud on ka lageraba kattumine puudega.
Raba paiknemise tõttu luidetevahelises nõos on rabarinnak peaaegu märkamatu. Luidete jalamilt väljuva survelise põhjavee mõjul on kohati tekkinud allikasoo, kus kasvavad mõnedki haruldased taimed. Ilmselt peitub veerežiimi eripäras ka põhjus, miks raba põhjaosas on registreeritud Eesti oludes rekordiline turbakihi juurdekasv: 1,6–1,9 mm aastas. Eri aegadel kaevatud kraavide mõjul on tühjaks jooksnud ja kinni kasvanud mitu raba keskosa laugast,
Luitemaa Rannametsa-Tolkuse looduse õpperada saab alguse otse Tallinna-Pärnu-Ikla maantee äärest, 162. kilomeetril asuvast parklast. Ringikujulise raja pikkus on 2,2 km. Rada lookleb läbi Tolkuse raba, üle kõrgete luitemägede, mida katab valgusküllane palumännik, ja jõuab Tornimäele. Mäe keskel asub u 18 meetri kõrgune vaatetorn, mille vaateplatvormilt avaneb suurepärane vaade ühelt poolt Häädemeeste rannaniidule ja teiselt poolt Tolkuse rabale. Rajale jääb mitmeid huvipunkte, rabajärvi ja puhkekohti.
Tolkuse raba on varasemate kaartide peal nimetatud Suursooks. Tolkuse nime sai raba alles 19. sajandil. Kirja on pandud lugu, mille kohaselt Häädemeeste riigimõisa rentnik oli oma valdustes ringi liikudes avastanud raba idaservas metsatalu, mille asukohast tal aimugi polnud. Talu rajaja oli metsa pagenud tsaari sõjaväest kõrvalehoidmiseks. Kuna mees oli üsna metsiku välimusega, suur ja habetunud, oli mõisnik talle öelnud: „Sina olema üks tolkus.“ Sellest saanud nii talu kui ka raba oma nime. Tänapäeval asub selle talu kohal Tolkuse küla.
1950–1960ndatel kukkus Tolkuse rabasse Nõukogude hävituslennuk, mis olevat teinud treeninglendu. Räägitakse, et järgmisel päeval käis sõjavägi lennukit otsimas ning metallirisu koristamas. Väidetavalt visati kuulipilduja laukasse.
Oluline info
