EESTI 100 AARET | Kadrioru lossi- ja pargiansamblist leiab barokse Euroopa parimaid palasid

Reisijuht, Turist ja Muinsuskaitseamet on koos pikal reisil läbi Eesti kaunimate ja põnevamate paikade. Sina saad ka reisile kaasa tulla — uuri lähemalt eesti100aaret.ee. Lisaks reisimisele ja avastamise rõõmule saab mängus võita ka palju põnevaid auhindu Go Groupilt, Tallinkilt ja Nordicalt!

18. sajandi alguses ehitatud Kadrioru loss on kõige suurejoonelisem barokne lossi- ja pargiansambel Eestis. Loss rajati Vene valitseja tsaar Peeter I käsul tsaariperekonna suveresidentsiks. Ennnast Euroopaliku valitsejana näidata soovinud Peeter I jaoks oli selle suurejoonelise ja euroopaliku lossi rajamine Eestimaale võimaluseks rõhutada enda ja kogu Venemaa kuulumist Euroopa kultuuriruumi.

Et loss saaks tõesti euroopalik, siis toodi suur osa selle rajamises osalenud meistreid ja oskustöölisi kohale Euroopast ja mitte Venemaalt. Kadrioru lossi ja pargi arhitekt on Peterburis tegutsenud itaalia päritolu arhitekt Nicola Michetti. Itaalia barokkarhitetuuri eeskujudele tuginedes on loss rajatud astangule – hoone peafassaad on kolmekorruseline, prantsuse stiilis lilleaia poolne tagumine fassaad aga kahekordne. Peahoone mõlemal küljel asuvad kaks terrassidega ühendatud tiibhoonet.

Lossi kõige tähelepanuväärsem ruum on peahoone keskel asuv pidusaal, mida võib oma üldmuljelt pidada üheks kaunimaks kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuris. See ruum on ainsana Kadrioru lossis säilinud oma algsele lahendusele üsna lähedasel kujul: pidusaal ulatub läbi kahe korruse ja on kaetud rikkaliku stukkdekooriga, eriti tähelepanuväärne on saali rikkaliku dekooriga kamin. Suurejooneline laemaal kujutab Vana-Kreeka mütoloogiast tuntud stseeni jumalanna Diana ja jahimees Aktaioni vahel ning sümboliseerib Peeter I võitu Põhjasõjas. Uhked on ka saali seintel asuvad neli sümbistlikku plafooni, mida kaunistavad ladinakeelsed tarkusesõnad. Teine teisel pool pidusaali paiknesid tsaari ja tsarinna eluruumid.

Sama oluline kui loss ise, oli seda ümbritseva pargi kujundamine vastavalt ajastu nõuetele. Lossi ees ja taga asuvad regulaarpargina kujundatud Ülemine ja Alumine aed. Seal on kasutatud erinevatele Euroopa maadele omaseid barokseid kujundusvõtteid – itaaliapäraseid terrasse, hollandipäraseid kanaleid, prantsusepärast telgsümmeetrilist teedevõrku ja parterpeenraid ning venepärast lillevalikut. Praeguseks on need aiad taastatud suures osas oma algsel kujul. Lossist mereni ulatuv park on kujundatud vabamas stiilis Inglise pargina.

Koos Kadrioru lossiansambli ehitamisega sai alguse ka praegune Kadrioru asum. Kõige esimesena ehitati praeguse Poska tänava piirkonda elumajad lossi teenijatele ja ehitajatele. Tollal kutsuti seda piirkonda lossialeviks ehk slobodaaks ja mõned tollastest hoonetest on säilinud seniajani, näiteks Poska tänav 19 asuv hoonekompleks, mitmes järgus kujunenud hoovitiivaga elamu aadressil Poska tänav 33 ja ülevenemaalise klassitsistliku tüüpfassaadi järgi ehitatud ühekorruseline hoone aadressil Poska 35.

Koos Peeter I surmaga 1725. aastal kadus Vene valitsejate huvi Tallinna ja siinse palee vastu. 18. sajandil kasutas keiserlik perekond ise lossi vaid kahel korral. Lossi majandasid ja kasutasid lossivalitsejad, samuti Eestimaa kubernerid.

Uue elu sai loss sisse seoses supelasutuste rajamisega Kadriorgu 19. sajandi alguses, kui Kadriorust sai Tallinna elanike ja arvukate kuurordi külastajate jaoks armastatud suvitus- ja jalutuspaik. Siia sõideti puhkama ja tervist kosutama isegi Peterburist. Kõige kuulsamad siinsed suvitajad olid keiser Nikolai I kolm tütart, kes puhkasid Kadriorus 1832. aasta suvel.

Lossi kasutamine suveresidentsina lõppes I maailmasõja ning Eesti iseseisvumisega. Alates 1919. aastast sai hoone valdajaks Eesti Vabariik, kes võttis selle kasutusele näitusepinnana Tallinna Eesti Muuseumi kogude eksponeerimiseks. 1929. aastal kohandati loss riigivanema suveresidentsiks, mis tõi endaga kaasa ka mitmeid ümberehitusi - näiteks lisati lossile banketisaal ja talveaed. Samuti pärineb sellest ajastust lossi mitmete ruumide sisustus, nt Eesti tuba.

Alates 1946. aastast on lossis asunud Eesti Kunstimuuseum ja 2000. aastal avati loss uuesti pärast üheksa aastat kestnud restaureerimistöid. Tänane muuseum paelub külastajaid nii uhkete ruumide kui põneva Lääne-Euroopa ja Vene vanema kunsti koguga.

Kadrioru lossi lahtiolekuajad:

mai-detsember
T, N–P 10.00–18.00; K 10.00–20.00; E suletud

jaanuar–aprill
K 10.00–20.00; N–P 10.00–17.00; E-T suletud