Valga on Eesti kõige lõunapoolsem linn, mis moodustab ühtse terviku kaksiklinn Valkaga. Kahepeale kokku on neis elanikke ligi 20 000 ja mõlemat linna läbib Pedeli jõgi.

Valgat on esmakordselt mainitud 1266. aastal nime Walk all Liivimaa ordu dokumentides seoses maapäevade korraldamisega. 1286. aastast leidub sissekanne Riia linna võlaraamatus, kus mainitakse Johannes Clericus de Walcot ja Johannes Stedinc de Walkot. 1296. aastal mainitakse sealsamas Thidericus de Walcot. Ilmselt olid need inimesed Valgast pärit. Võib oletada, et Valga alevi algne nimi oli Walco, Walko, Walk. Teise versiooni järgi pärineb Valga nimi vanast eesti sõnast „valketa“, mis tähendas valge. Valgal oli ka teine nimi, mis seostus linna sees voolava Pedeli jõega: Podel, Põdeli jne. Lõpuks jäi nimeks siiski Walk või Valga, Läti poolel Valka.

1584. aasta 11. juunil andis Poola kuningas Stefan Bathory Valgale asutamiskirja ja Riia õiguse. Seda peetakse Valga linna sünnipäevaks.

Linn kasvas jõudsalt

Valga elanikkond hakkas jõudsalt kasvama, kui linn sai 1887.aastal raudteeühenduse Tartuga. 1903. aastaks oli Valgast saanud tähtis raudteede keskus. Valga raudteejaama läbis neli raudteed: laiarööpmeline Pihkva–Valga–Riia raudtee, laiarööpmeline Valga–Tartu raudtee, kitsarööpmeline Valga–Ruhja–Pärnu raudtee ja kitsarööpmeline Valga–Mõniste–Ape–Aluksne–Gulbene raudtee. Tänapäeval asub kaksiklinna ühine raudteejaam Eesti poolel.

23. märtsil 1902 valiti Valgale esimene eesti soost linnapea: Johannes Märtson. Eesti ja Läti iseseisvumisel muutus Valga kuuluvuse küsimus peamiseks tüliõunaks kahe noore riigi vahel, sest nii eestlased kui lätlased pidasid Valgat oma linnaks. 1919. aasta sügisel korraldatud spetsiaalse loenduse andmetel elas Valgas 7064 eestlast ja 5496 lätlast. Seega oli linna kuuluvuse küsimuse lahendamine raske.

Tüli tõusis tühjast

1920. aasta kevadel põhjustas piiriprobleem Eesti ja Läti vahel terava konflikti. Läti Asutava Kogu valimiste eel püüdsid parempoolsed küsimusega loorbereid lõigata ja alustasid Eesti vastu propagandakampaaniat. Meie ajakirjandus ei jäänud võlgu. Nii ajaloost kui päevapoliitikast otsiti välja kõik halb, mida naaberriigile ette heita andis. Räägiti isegi võimalikust sõjast. Vaidlust asus lahendama rahvusvaheline komisjon, mida juhtis Briti kolonel Stephen George Tallents. Kuna kumbki pool ei nõustunud kompromissi tegema, siis jagas Tallents Valga linna kaheks ja 1. aprillil 1927 jõustus Eesti lõunapiir lõplikult. Eesti sai pisut suurema osa Valgast, selle peatänavate ja keskväljakuga. Lätile jäi linna väiksem lääneosa. Kompensatsiooniks anti Lätile aga rohkem linna ümbritsevat maad. Nii ulatubki Eesti Valga justkui poolsaarena Läti sisse.

Nõukogude okupatsiooni ajal minetas Valga kui piirilinn tähtsuse ning moodustas koos Valkaga sisuliselt ühise linnamajandusega linnastu.

Tänapäeval on Valga-Valka nagu üks linn, mis ei mahu ühe riigi piiridesse. Sellest ka tunnuslause “Valga-Valka, 1 linn, 2 riiki”.