SERVAKÕND TELETORNIS | Vaata, kuidas vaprad Delfi toimetajad 175 meetri kõrgusel serval jalga kõlgutavad!
Reisijuht, Turist ja Muinsuskaitseamet on koos pikal reisil läbi Eesti kaunimate ja põnevamate paikade. Sina saad ka reisile kaasa tulla — uuri lähemalt eesti100aaret.ee. Lisaks reisimisele ja avastamise rõõmule saab mängus võita ka palju põnevaid auhindu Go Groupilt, Tallinkilt ja Nordicalt!
Kuid ega me neid aardeid ainult vaata ja koge ja kogu, me oleme ikka jahil ka — aardejahil muidugi! Mängi meiega kaasa SIIN, kogu aardeid ja võida auhindu!
Meie jäime aardega nimega Tallinna teletorn igatahes väga rahule. Vaata galeriid meie servakõnnist:
Lisaks servakõnnile on teletornis ju palju muudki põnevat teha. Näiteks praegu on avatud näitus “Banaane ei ole. Ajareis Nõukogude argipäeva.” Vaata galeriid, mida seal näha saad:
Video ja fotod näitusest: Jaanus Lensment
Video montaaž: Gertu Võsu
Tekst ja fotod servakõnnist: Kairi Prints
Loe ka Tallinna teletorni ajaloost:
1980. aastal toimusid olümpiamängud esmakordselt sotsialistlikus riigis — Nõukogude Liidus. Kuigi selle üheks eesmärgiks oli külma sõja pingete maandamine, ei andnud see oodatud tulemust — paljud riigid otsustasid 1980. aasta suveolümpial mitte osaleda. Tallinnas toimunud purjeregatil osales 23 riiki, neist ainult 17 oma lipu all. Kohale tulnud ajakirjanikud imestasid regatti ümbritsenud uimase ja kontrollitud õhkkonna ning elevuse puudumise üle. Kõikjal tolknesid KGB agendid ja puhtaks küüritud Tallinna tänavad paistsid olevat kõva kontrolli all.
Enamik olümpiamängude võistlustest toimus Moskvas, kuid linna asukoht sisemaal ei võimaldanud läbi viia võistlusi merespordialadel. Seetõttu valiti olümpiamängude purjeregati toimumiskohaks mereäärne Tallinn. Nagu tänapäeval, tõi ka tollal olümpiamängude korraldamine kaasa suured investeeringud taristusse, sest purjeregatiga esindati ju Nõukogude Liitu terve maailma silmis. Tallinnas toimunud ehitusteks eraldati 200 miljonit rubla ja töödel osales rohkem kui 20 000 ehitajat ning ligi 200 000 vabatahtlikku.
Teiste objektide hulgas valmisid regati ajaks näiteks Tallinna lennujaam, Pirita tee, Narva maantee, olümpiapurjespordikeskus Pirital, linnahall, hotell Olümpia, teletorn. Olümpiamängudeks valminud hooned ja rajatised kujundavad olulisel määral ka tänast Tallinna linnapilti.
Teletorni ehitamine oli vajalik olümpiaülekannete edastamiseks. 1975. aastal pandi paika teletorni nurgakivi. Kuna ehitus pidi olümpiamängude toimumise ajaks kindlasti valmis saama, toimus see nõukogude aja kohta kiiresti ning probleeme ei olnud ka vajalike ehitusmaterjalide hankimisega. Nii näiteks saadi paljud ehitusdetailid samal ajal rajatavast Vilniuse teletornist, mille ehitus seetõttu venima jäi. Tallinna teletorni ehitamisel osales 32 ehitustrusti, mis annab märku rajatise keerulisusest ja olulisusest. Teletorni ehitamisel kasutati uudseid lahendusi, näiteks töötati välja spetsiaalne betoonisegu ja torni kehandi valmistamisel kasutati liugvormi meetodit. Viimase tulemusel on teletorni jalal iga 2,5 meetri järel väike betoonliide.
Ehituse käigus toimus ka õnnetusi, mis likvideeriti siiski suuremate kahjustusteta. Näiteks süttisid keevitaja vea tõttu tornist läbi veetud kaablid, mille suutis sangarlikult lahendada ehitustööde brigadir Väino Saar. Saar lõikas põlevad kaablid torni otsast läbi, et vältida leegi jõudmist torni tippu.
Teletorni avamine toimus 11. juulil 1980. Kohal oli kogu toonane nomenklatuur, kellele tutvustati torni ja seal asuvat restorani, kust avanes imeline vaade Tallinnale ja merele. Järgnevatel aastatel kasutati teletorni nii raadiomasti kui ka ürituste korraldamise paigana.
Nõukogude ajale iseloomulik ja samas irooniline on tõik, et päev pärast torni avamist keerati seal vesi kinni. Seetõttu pidid töötajad aasta otsa kasutama torni kõrval asuvat kuivkäimlat.
Alahinnata ei saa teletorni tähtsust Eesti Vabariigi taasiseseisvumise käigus toimunud sündmustes 1991. aasta 20. ja 21. augustil. Eestlaste jaoks oli hoone oluline pidamaks sidet nii kodu- kui ka välismaaga, mistõttu proovis Nõukogude armee torni enda valdusesse saada, kuid edutult.
Amortiseerunud torn suleti külastajatele 2007. aastal ja taasavati pärast põhjalikku uuenduskuuri 2012. aastal. Lisaks hunnitule vaatele, hubasele restoranile ja huvitavale ekspositsioonile saab uuenenud teletornis teha langevarjuhüppeid ja servakõndi, samuti korraldatakse seal igal aastal trepijooksu võistlusi.
Veel rohkem infot Tallinna teletornist leiad SIIT!
