Rikastav kogemus | Kui palju on võimalik Airbnb majutusega teenida?

Kindlasti on paljud Reisijuhi lugejad mõtisklenud teemal, kas tasuks oma üüril olev korter äkki hoopis Airbnb-ga raha teenima panna. Avaldame ühe inimese kogemuse, kes proovis asja järele. Loe ja otsusta ise.

Püüan nüüd anda vastuse sellele pikalt kestnud uudishimutsemisele teemal, kui palju rohkem (või vähem) raha teenin ma Airbnb-s lühiajalise majutusteenuse pakkumisega võrreldes oma korteri tavalise pikaajalise väljaüürimisega.

Sain selle korteri omanikuks kolm aastat tagasi. Loomulikult oleks ma võinud selle lihtsalt 1000 euro eest kuus pikaajaliselt välja üürida, selle asemel pakun ma aga Airbnb ja VRBO kaudu lühiajalist majutust.

Kinnisvaraobjekt: heas korras kvaliteetne kahetoaline korter Tallinna kesklinnas.

Kas nüüd tuleb raha nagu ludinal?

Või vastupidi?

Kui palju on võimalik teenida AirBnb abil? — vaata kalkulaatorit SIIN.

Hõivatus

Minu suurim hirm kogu asja juures oli see, et äkki seda ei hakata piisavalt tihti rentima. Iga üürileandja võib kinnitada, et pole mida hullemat kui tühjalt seisev üürikorter.

Õnneks oli see hirm alusetu.

Korter on aprillist kuni septembrini pidevalt välja renditud ja juba saabuvad päringud ka oktoobri- ja novembrikuusse nendelt soovijatelt, kes püüavad korterit juba 4-5 kuud ette ära broneerida.

Bingo!

Üürileandjate seas on käibel üks selline väljend: “Kui su hõivatus on 100%, siis küsid sa järelikult liiga madalat hinda.” Nii otsustasin minagi tõsta ühe öö hinda varasemalt 75 eurolt 99 eurole.

(2016. aasta kevadeks olin vahepeal veel korra hinda tõstnud: 125 eurolt 155 eurole)

Lisaks maksab iga külaline olenemata majutuse kestvusest 75-eurose koristustasu ning 150-eurose tagatisraha. Iga lisanduv inimene maksab 5 eurot, lemmiklooma eest küsin 10 eurot.

Head kliendid

Üks risk on aga tühjalt seisvast üürikorterist veelgi suurem — see on lõhkumine.

Kui külaline sinu kodus midagi ära lõhub, siis võid sa isegi kümnete tuhandete väärtuses kahjusid kanda. Ajalehed on täis õuduslugusid Airbnb külalistest, kes tavatsevad renditud korteris metsikuid orgiaid korraldada.

Õnneks on minu korter orgiavaba (hmm, sellest võiks isegi saada mu majutuse uus slogan). Külalised on olnud lahedad viimase peal, kõik väga huvitavad maailmakodanikud.

Muud asjaolud

Õigluse huvides pean ma kirjutama ka asja varjukülgedest. Esiteks, ja mis on ka kõige tähtsam asi asja juures: — lühiajalist üürileandmist on keerulisem majandada.

Kuidas ma alguses kogu asja planeerisin:

1. samm: arenda välja süsteemid ja protsessid. Näiteks koristusnimekiri: pese linad, tühjenda prügikastid, tõmba tolm ära, puhasta põrandad tolmuimejaga, pese põrandad jne.
2. samm: palka koristajad
3. samm: poeskäikude vähendamiseks tekita ladu varukoguse vetsupaberi, kohvifiltrite jmt hoidmiseks.
4. samm: suhtle külalistega läbi nutitelefoni rakenduse.
5. samm: äri toimib enamjaolt ilma minu osaluseta. Tegelen küll päringutega, millele kulub ca 30 minutit nädalas (paaril päeval nädalas, 5-10 minutit päevas), aga kõik muu jookseb juba paikapandud süsteemi järgi.

Vot nii ma mõtlesin. Sest minu teised, pikaajalise üürimise objektid on minu jaoks täiesti passiivsed tuluallikad — ma vaid istun ja vaatan, kuidas raha sisse voolab. Loomulikult on nende ostmine ja renoveerimine alguses jube tüütu, aga tulemus on see-eest superluks.

Siin aga oli reaalsus tiba teine, sest lühiajalise rendiga majandamine kahjuks nii passiivne ei ole. Loetlen siin ära mõningad valupunktid, millega olen seni pidanud kokku puutuma:

Esmatarbekaubad

Inimestel on mugavaks äraolemiseks vaja jube palju träni. Mul on vaja osta seepi, šampooni, teed, kohvi, vetsupaberit, nõudepesuvahendit, pesupulbrit, prügikotte, jääkuubikute kotte jne jne.

Need kõik on esmatarbekaubad, st need tarbitakse ära. Seega peab neid pidevalt juurde ostma. Et poeskäikusid vähendada, otsustasin neid esmatarbekaupu osta varuks suurema koguse ja hoida korteris.

See ei olnud väga hea mõte.

Sest selgus, et inimesed varastavad varuks olevad asju. Mind ajab see siiamaani hämmeldusse — inimene maksab 600 eurot nädalase majutuse eest ja siis vehib sisse 2-eurose vedelseebi. Aga just täpselt nii see oli.

Mis veelgi imelikum — suuremaid asju ei varastanud keegi. Telekas ja kõik potid ja pannid püsisid kenasti omal kohal. Sest see oleks inimeste meelest siis vist nagu päris vargus, aga esmatarbekaupade näppamine siis nagu vist mitte eriti.

Loomulikult ei tee seda kõik külalised. Ainult mõned. Aga kui vetsupaberipakid muudkui kaovad ja kaovad, siis lõpuks hakkadki kaaluma seda varianti, et varukaupade kappi edaspidi lukus hoida.

Usaldusväärsete töötajate leidmine

Loomulikult ei ole esmatarbekaupade juurdesoetamine mingi maailma suurim probleem — lisa vaid koristusnimekirjale üks rida juurde: “Kontrolli varuks olevate seebi/pesupulbri jne koguseid ja osta vajadusel juurde”.

Kirjuta iga vajaminev kaup eraldi välja ja tee kõrvale kast ristikese tõmbamiseks. Paiguta varukaupade kast lukustatud kappi, anna võtmekomplekt koristajale ja korras.

Kõik see on ju tore, kui sa leiad endale usaldusväärse koristaja.

Aga vot selles pahatihti kipubki probleem olema, et ei leia.

Majutuse väljaregistreerimine on kell 11, mis tegelikkuses tähendab seda, et inimesed lahkuvad kell 12. Sisseregistreerimine on kell 3 päeval, mis tegelikkuses tähendab seda, et järgmised inimesed saabuvad juba kell 2.

See jätab koristamiseks üsna lühikese ajavahemiku. Ning kahjuks on mul olnud raskusi selliste koristajate leidmisega, kes kellaaegadest kinni peaksid.

Minu senised kaks katset selles vallas kukkusid haledalt läbi.

Esimene minu poolt palgatud koristaja ilmus kohale KUUS TUNDI hiljem — tükk aega peale seda, kui järgmised külalised olid juba saabunud. Korteri koristasin ma lõpuks ise ja selle naise saatsin koju tagasi kohe, kui ta suvatses kohale ilmuda.

Mõni nädal hiljem tegin uue katse, kui ise Tallinnas viibisin ja ise oma korteris majutusin. Ajastasin koristamise oma sealviibimise viimasele päevale ja kinnitasin selle päev-kaks enne veel üle ka.

Aga ta ei ilmunudki kohale. Milline üllatus!

Uued külalised helistasid mulle ja kurtsid koristamata korteri üle: pesemata nõud kraanikausis, mustad linad voodis. Mina sain selle kõne siis, kui olin juba peaaegu kodus — kahe sõidutunni kaugusel Tallinnast. Tundsin end täiesti abituna. Ega ma midagi muud ei saanudki teha, kui alandlikult vabandada ja tagasi Tallinnasse kihutada.

Vot sellistel hetkedel mõtlen ma küll, et no on see kõik siis tõesti seda väärt.

Siis aga löön numbrid kokku, vaatan oma “tunnitasu” ja mõtlen — no on ikka küll!.

Sissetulekud

Viimase kolme kuu jooksul olen sellise lühiajalise üürimisega teeninud 6829 eurot, kuus teeb see keskmiselt 2276 eurot.

Ja kui nüüd asi samas tempos jätkub, siis teeb see ainuüksi selle ühe korteri pealt aastas kokku 27300 eurot.

Pealtnäha näeb see ju vinge välja. Aga vaatame nüüd kulude poolt ka.

Viimase kolme kuuga on korteri kulud kokku moodustanud 1869 eurot, millest suurima osa moodustavad esmatarbekaubad ja maksud.

Need maha arvestada, jääb viimase kolme kuu kogutuluks ca 5000 eurot. Ühe kuu kohta teeb see keskmiselt 1653 eurot.

On see hea või halb? Sõltub.

Ühtegi investeeringut ei saa omaette hinnata heaks või halvaks — alati peaks seda võrdlema järgmise parima alternatiiviga.

Antud juhul oleks järgmiseks alternatiiviks korteri tavaline pikaajaline väljaüürimine.

Sel puhul oleks ühe kuu üür 1100 eurot. Mis omakorda tähendab, et minu sissetulek sellelt korterilt oleks 553 eurot ja 23 senti väiksem, kui lühiajaliselt välja rentides.

Teiste sõnadega — oma improviseeritud majutust pakkudes teenin ma igas kuus 553 eurot rohkem kui siis, kui oleksin kellegile korteri pikaajaliselt välja üürinud.

Kui palju lisatööd see endaga kaasa toob?

Ei too palju.

Päringutele vastata on lihtne — vastan neile läbi oma telefoni. See tähendab umbes samapalju netis siblimist, kui sa teed Twitterit lehitsedes või Facebook’i postitusi tehes. Ehk siis üsna tühine ajakulu.

Külalistega isiklikult kohtuda ei ole vaja. Mina peidan võtme ühte lähedalasuvasse kohta, Airbnb leht saadab klientidele automaatselt meili kohaletuleku juhiste ja võtmete asukohaga. Tulemus: sisseregistreerimine toimub täielikult ilma minu osaluseta.

Juhiste andmine on isetoimiv. Lihtsalt kirjutasin külalistele korterisse valmis ühe nn “Tere tulemast” juhendi, kuhu koondasin ka info ümbruskonna parimatest söögikohtadest, baaridest ja kauplustest ning lisasin juurde juhised, kuidas sinna saab nii jalgsi, jalgratta, bussi kui ka autoga. Seal on ka korteri kohta käivad instruktsioonid (a la kuidas käsitleda termostaati) ja WiFi parool.

Isetoimivad asjad on vinged!

Kõige suurem tegelemine on koristamisega. Korteri koristamine võtab aega umbes 1,5 tundi. Viimase kolme kuu jooksul on seda vaja olnud koristada kokku 11 korral ehk siis keskmiselt 3,6 korda kuus. See omakorda tähendab, et korteri koristamine võtab ühes kuus aega kokku 5,4 tundi. Ümardame selle koos meilide saatmisele ja muudele asjatoimetustele kuluva ajaga kokku 6-ks tunniks kuus.

Seega:

Aeg: 6h / kuus

Lisasissetulek: 553 EUR/kuus

Tunnitasu: 92 EUR/tund

Pole paha!

Allikas: nadaline.ee