ÄRA TEE | Need on kõige mõttetumad asjad, mida Pariisis ette võtta!

Päike juba näitab end meile päris lahkesti ja vaikselt hakatakse soojamaareisidele lisaks planeerima pikki nädalavahetusi meie vanades heades Euroopa pealinnades, mis kevadeti ju imeilusad on. Näiteks Pariis. Imeline linn, aga mitte üleni — loe, millest võid selles linnas pigem kaarega mööda käia.

1. Champs-Élysée külastamine

Kuigi see tänav on välismaalaste lemmik-koht, väldivad pariislased ise seda — ja põhjusega. Tegemist on rahvusvahelisi ülikalleid restoranikette täis avenüüga, kus asuvad ka luksuslikud autosalongid ning brändipoed.

Kui sul on palju raha või tahad teeselda, et on, siis võid hoopis ette võtta nn “kuldse kolmnurga”: Avenue Montaigne´i ja Ave George V, mis jäävad Champs-Élyseest lõunasse. Siit võid leida päris Pariisi moemajade esindusi: Hermes, Chanel ja Louis Vuitton on vaid vähesed, keda üles lugeda. Kuid leidub ka poode, kus saad endale midagi lubada ülirikast teesklemata: kulge Maraisist lõunasse, Bastille´ ja Belleville´i linnaosadesse, kus asub palju väikepoode-butiike. Kui tahad aga leida Champs-Elysee kõige muljetavaldavama koha, siis mine Triumfikaare otsa, kust avaneb vaade kaare juurde suunduvale 12-le tänavale.

Lizzie Porter

2. Eiffeli torni liftijärjekordades aja raiskamine

Pole mingit kahtlust, et iga Pariisi turist tahab ära käia Eiffeli tornis. Vaated Gustave Eiffeli 1887. aastal rajatud ehitisest on alati imelised — seitse miljonit külastajat ei saa ju ometi eksida oma valikus. Kuid ainult rumalad proovivad lifti peale saada ilma broneeringuta — sabad võivad niimoodi olla tunde pikad ja torni all tuleb seista rahvasummas karjuvate laste, taskuvaraste ja pealetükkivate suveniirimüüjate seltsis. Broneeri omale pilet ette online´is. Kui broneerimine ei õnnestu, võib torni ka mööda treppe ronida. Kuigi trepipileteid ei saa ette broneerida, peavad enamus turiste ise üles ronimist liiga vaevarikkaks. Sellepärast on trepijärjekorrad on märksa lühemad.

Lizzie Porter

3. Mona Lisa juures trügimine

Isegi kõige kunstikaugem inimene on kuulnud midagi Mona Lisast, seega iga Tom, Dick või Claude, kes jalutab Louvre´i muuseumi, võtab varem või hiljem suuna Mona Lisa maali juurde. Paraku on see saal, kus Leonardo da Vinci maal üles seatud, sama rahvarohke nagu mõni kaubamaja esimesel hullude päevade hommikul. Midagi erilist rahvamassist välja piiludes näha pole — maal näib postmargisuurune ja vaadet varjavad ülestõstetud käed pilte tegevate mobiilidega. Samas on kogu muuseumis 35 000 kunstiteost: sa ei pea just seda ühte nägema.

Oliver Smith

4. Lastega välja minek

Me oleme ka varem hoiatanud — linn on les enfants’ide jaoks kohutav. Esimene tagasilöök tabas meid metroos. Lapsekäruga on peaaegu võimatu metroosse siseneda. Gare du Nordi jaamas leidsin ma end naeruväärses olukorras, püüdes käru läbi automaatväravate suruda, sabas ootamas kiirustav rahvahulk. Mu esimene kogemus lapsevanemana Pariisis oli kokkukäiva lapsekäru vajadus. Alati tuleb see metroosse sisenedes kokku panna. Teine kogemus: õnnitle end igal pool olevate trepiastmete puhul.

Jolyon Attwooll

5. “Deemonite õlu” viib kiiresti rivist välja

Ma ei tea, kas seda ikka veel serveeritakse, aga parem on mitte proovida kohalikku “La Bière Demonit“ — sloganiga “12 kraadi saatanlikku naudingut”. Minu 21. sünnipäeval kutsus tüdruksõber mind Pariisi. Saabusime lõunale, kus ma jõin ära neli-viis saatanlikku 12-kraadist õlut. Pole vist vaja lisada, et peagi eskorditi mind tagasi hotelli, kus ma magasin maha kogu ülejäänud tähtsa päeva.

Oliver Smith

6. Taskuvarga ohvriks langemine

Viimastel aastatel on taskuvargad asunud tegutsema aina tihedamalt ja eriti valitakse ohvriteks hiina ja vene turiste, kellel on rohkem sularaha kaasas. Eelmisel aastal ütles Pariisi turismiametkonna direktor Paul Roll The Telegraphile, et ta loodab, et sellepärast turistid ei jäta siiski linna külastamata ja on ettevaatlikumad. Näiteks USA saatkond Pariisis on välja toonud terve nimekirja tegevustest, et vältida taskuvaraste ohvriks langemist: kasutada tuleks tõmblukuga kotte, mitte kaasas kanda rohkem sularaha kui on kahju kaotada ja olla eriti tähelepanelik kohtades, kuhu kogunevad suured turistide hordid: näiteks Eiffeli torni juures või Louvre´is. Ma olin kord peaaegu taskuvarga ohver, kui võtsin pangaautomaadist raha ja seda üritati ära näpata. Olin liiga keskendunud oma karkudele ja jalavalule (olin mõned päevad tagasi kukkunud), et ei märganud väikest poissi, kes tahtis mu rahakoti ära võtta.

Lizzie Porter

7. Viietärnihotellis ööbimine

Pariisi hotellid on ühed maailma kalleimad. Keskmine tasu ühe öö eest Pariisi hotellis on umbes 160 eurot, mis on isegi kallim kui Londonis. Näiteks üks öö Le Meurice´i hotellis, mis on üks Pariisi n-ö palace-tüüpi kuulsatest hotellidest, on saadaval veel vaid “parima hinnaga” 860 eurot öö. Uuendamine sviidi tasemele läheb maksma pea 6000 eurot öö kohta. Neis hindades ei sisaldu veel aga mingeid sööke, muidugi tuleb sul eraldi maksta 34 eurot ühe klubivõileiva eest.

Lizzie Porter

8. Burger Kingi järjekorrad on peaaegu sama pikad kui Eiffeli liftisabad

Kui ma eelmisel aastal Pariisis käisin, olid Saint Lazare´i jaamas avatud esimeses Burger Kingis sellised sabad, mida kadestaks iga Pariisi peakokk. Järjekord Burger Kingi hamburgerite järele lookles mööda kaubanduskeskust ja oli vähemalt tund pikk. Minu küsimusele, miks see nii on, ei saanudki selget vastust.

Jolyon Attwooll

9. Kelleltki tee küsimine

Ära küsi kohalikelt teed, kui ei taha kokku puutuda külma dušina mõjuva kergelt põlgliku suhtumisega. Kohalikud kas ignoreerivad sind täielikult või vastavad kiire prantsuskeelse fraasiga ning jalutavad eemale, enne kui jõuad midagi täpsustavat küsida. Kui eksid ära, otsi parem mõni teine turist ja uuri temalt, kuidas edasi jõuda.

Joanna Symons

10. Streigi ajal linnas

Mõned prantslased on uhked oma võime üle streikida igal võimalikul põhjusel: kui on liiga kuum, liiga külm, kui puhkus on liiga lühike või palk liiga väike. Kui ma elasin Pariisis mõned aastad tagasi, õppisin ära võimalusel alati jala või rattaga käima, sest ühistranspordile ei saanud loota. Taksole hääletamine on ka üsna mõttetu, sest neid on vähe. Isegi lennujuhid streigivad, põhjustades kaose lennujaamades ja lendude ärajätmise Prantsuse õhuruumis. SNCF-i raudteetöölised streigivad samuti tihti.

Lizzie Porter

11. Gare du Nordi saabumine

See transpordisõlm on näinud ka paremaid aegu. Praegu pole seal eriti kuskil süüa, pidevalt röögib “dun-dun-dun” signaal enne teadaandeid, halva logistilise lahenduse tõttu vertikaalselt ja horisontaalselt liikuvad reisijate hordid pidevalt põrkuvad üksteisega ja ümbritsevad tänavad on samuti sellised, mille ääres ei tahaks oodata saabuvat ühistransporti.

Lizzie Porter

Allikas: Telegraph