Seiklused Lõuna-Aafrika Vabariigis: Panorama Route ja Blyde River Canyon — milline võimas loodus!
Markus ja Liisa Holst käisid pulmareisil Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Reisijuhil oli au avaldada Markuse kirja pandud muljed reisilt. Reisi safari-osa ilmus aga laupäevalehe LP reisi-eris. Jutustamata on jäänud veel Blyde'i jõe kanjonist ja Panorama Route'ist, aga täna parandame sellegi vea!
Blyde’i jõe kanjon on 26 km pikkune ja 750 m sügavune, mis teeb temast maailma ühe suurima kanjoni, kohalike infolehtede järgi isegi maailma suuruselt kolmanda. Lisaks kanjonile võib umbes 140 km pikkuselt Panorama Route’ilt leida veel üle kümne fantastilise loodusega paiga alustades kuuest erinevast kosest ning lõpetades God’s Window ehk Jumala akna vaateplatvormiga. Põhjus, miks suhteliselt väikesel maa-alal nii palju kaunist ja eripalgelist loodust võib kohata, on Suur Aafrika astang. See on koht, kus keskmiselt 1000 m kõrgusel merepinnast asuv Lõuna-Aafrika platoo lõppeb ning laskub idapoolsetele madalamatele India ookeaniga piirnevatele rohumaadele. Panorama Route’i saab läbida kas Johannesburgist tulles enne safarit või siis tagasiteel safarilt Johannesburgi. Meie valisime teise variandi ja plaanisime Panorama Route’ile kulutada vähemalt kaks päeva, mille hulgas ka matk Blyde’i jõe kanjonis.
Matkaks valisime umbes 10 km pikkuse Leopardi raja, mis algab ja lõppeb Blyde River Canyon Forever Resort’is. Kui olete hotelli külalised, on matk teile tasuta, vastasel juhul peab kukrut kergitama 75 randi ehk umbes 5 euro võrra. Matk on kindlasti seda raha väärt, sest vaated kanjonile olid lihtsalt võrratud. Rada liigub algul mööda kanjoni serva sinka-vonka allapoole kuni jõuab lõpuks kanjoni põhjas asuvasse rohelusse mattunud jõesängi juurde, kus julgematel on võimalik end ka vette kasta. Kuna õhutemperatuur oli julgelt üle kahekümne kraadi, siis tekkis ka mul korra soov vette hüpata, aga jääkülm vesi peletas selle mõtte kiiresti peast. Edasi liigub rada mõnda aega pikki jõe kallast, seejärel tõuseb mööda kanjoni vastasserva uuesti üles, langeb siis tagasi jõe juurde ning tõuseb seejärel uuesti üles ning juhatab matkaselli enam vähem tagasi matka alguspunkti. Kuigi matk oli paljude tõusede ja langustega, ei olnud see tegelikult eriti raske. Kokku kulus meil matka peale koos pausidega ja rahuliku tempoga kõndides umbes 3 tundi. Otsaesise ja selja sai tõusude ajal korralikult märjaks, aga midagi kontimurdvat ei tohiks see matk ühelegi sportliku eluviisiga inimesele olla. Lisaks ei kohanud me matkarajal ühtegi teist inimest, mis tähendas, et saime rahus ja vaikuses meid ümbritsenud loodust nautida.
Kes aga matkata ei soovi, saab vaated kanjonile kätte ka mööda Panorama Route’i sõites. Tuleb vaid sõita vaateplatvormi „Three Rondavels“ juurde, maksta paarkümmend randi ning Blyde jõe kanjon laiubki teie ees oma täies hiilguses. Peab ainult arvestama, et teiega koos on seal veel sadakond inimest ning matkal kogetud vaikus ja rahu jäävad vaateplatvormil ainult unistuseks. Nii on see paraku ka kõigi teiste Panorama Route’ile jäävate looduskauniste kohtadega, mis kubisevad turistidest. Kaunis ja kergesti ligipääsetav loodus lihtsalt tõmbab inimesi ligi ja sinna pole midagi teha. Seda kasutavad ära kohalikud, kes vaatamisväärsuste juurde telgid püsti panevad, et turistidele kohalikke käsitöötooteid müüa. Võttes arvesse, et tegemist pidi olema käsitööga, sarnanesid iga vaateplatvormi juures müüdavad puust kausid ja kulbid üksteisele kahtlaselt palju. Kahtlustasime, et tegu oli hoopis tehases tehtud kaubaga, aga kuna raha said endale ikkagi kohalikud müüjad, siis ostsime ka meie Mac-Mac’i joa juures endale ja vanematele kingituseks paar salatikaussi ja –lusikat.
Panorama Route’il sõites hämmastab kõige rohkem LAV’i looduse mitmekesisus. 140 km jooksul võite sõita läbi mitme täiesti erineva loodusvööndi ning on hämmastav jälgida, kui kiiresti loodus su ümber muutub. Põhja poolt tulles Blyde’i jõe kanjoni juurest leidsime end poolkõrbest, mis asendus õige pea männimetsaga. Tunne oli nagu oleks poole tunniga sõitnud autoga Aafrikast Euroopasse. Tõele au andes ei olnud tegu täiesti naturaalse metsaga, vaid enamus sellest oli istutatud metsamajanduse otstarbel. Sõitsime mööda siltidest, mis pakkusid müügiks kohalikku mändi ning lisaks oli piirkonnas ka paberivabrikuid. Metsad asendusid ruttu naturaalse rohelise ja veidi kivise küngasmaastikuga, mis meenutas mulle kangesti Uus-Meremaa lõunasaarel nähtut. God’s Window juurde jõudes asendusid rohelised künkad niiske troopilise metsaga ja oli tunne, nagu oleks jälle uuel kontinendil.
Kokkuvõtteks. Looduse mitmekesisus teeb Panorama Route’i väga eriliseks ja autoga on seda hea lihtne avastada. Küll peab aga meeles pidama, et ainult autoga neid looduse imesid avastades on teie kõrval alati sadu teisi turiste ning seetõttu ei pruugi te kauneid vaateid ja loodust täiel määral nautida. Kui tahate tunda rahu ja vaikust ning kogeda sajaprotsendiliselt Lõuna-Aafrika looduse ilu ja võimsust, siis tuleks Panorama Route’il kindlasti teha mõni matk. Uskuge mind, te ei kahetse!
