PULMAREIS LAV-is | Hea Lootuse neemel. Pettuma ei pea, sest rand on pingviinidest must!
Kaplinnas olles tasub kindlasti võtta rendiauto, sest linna lähiümbruses on palju kohti, mis väärivad avastamist. Esiteks, 60 km kaugusel Kaplinna keskusest asub maailma ilmselt kõige kuulsam neem — Hea Lootuse neem, millelt on Kaplinn enamustes maailma keeltes ka oma nime saanud. Inglisekeelsest Cape of Good Hope’ist tulebki inglisekeelne linna nimi Cape Town. Eurooplaste poolt avastas ja seilas ümber neeme esimest korda Portugali meresõitja Bartolomeu Dias, kelle avastusele tuginedes purjetas tema rahvuskaaslane Vasco da Gama 1498. aastal esimese eurooplasena Vanalt Mandrilt Indiasse. Meretee leidmisega Indiasse täitus portugallaste ammune eesmärk luua kaubandussidemed Aasia riikidega ning saada otsene ligipääs sealsetele kallitele vürtsidele, mis kuni tolle hetkeni olid jõudnud Euroopasse araablastest ja türklastest vahendajate kaudu. Lisaks kaubandussidemetele ja sealt tulenevale suurele rahalisele kasule andis meretee eurooplastele võimaluse ka oma poliitilise mõjujõu suurendamiseks Aasias. Võimalusest haarati ruttu kinni ning varsti oli terve Kaug-Ida mõne erandiga eurooplaste poolt koloniseeritud. Seega on Hea Lootuse neemel Euroopa ajaloos väga tähtis roll.
Hea Lootuse neeme külastamiseks tuleks varuda vähemalt päev, sest olgugi, et neem ise on pisike, on ta osa märksa suuremast poolsaarest (Cape Peninsula), mis võlub oma looduse ja loomastiku mitmekesisusega. Näiteks leiab väikesest kalurikülast Simon’s Town ranna nimega Boulder’s beach, kus asub üks kahest LAV-is olevast Aafrika pingviinide kolooniast. Pingviine saab minna vaatama 70 randi ehk umbes 5 euro eest ning pettuma ei pea, sest rand on pingviinidest must. Ranna ossa, kus pingviinid peamiselt elavad, on ehitatud vaiadel olev laudtee, tänu millele saavad inimesed linde jälgida ilma nende elutegevust häirimata. Veidi pingviinide rannast eemal on rand inimestele, kus Internetis loetu ja nähtu põhjal on võimalik pingviinidega ka ujuda, sest pingviinid ranna piiridest lugu ei pea ja tulevad inimestele seltsi. Loomariigi rikkus ei piirdu poolsaarel ainult pingviinidega. Poolsaare lõunapoolses otsas asub Cape Point’i 7750 hektari suurune looduskaitseala, kus vabas looduses elavad mitmed eestlastele eksootilised loomad nagu jaanalinnud, Chacma paavianid ja erinevad antiloobid. Meie sattusime peale paarile jaanalinnule ning ühele paavianikarjale. Kuna ahvid olid täiesti sõidutee ääres ja meie kohalolekust ei teinud nad suuremat numbrit, siis saime autot seisma jättes jälgida, kuidas nad maast muru ja muid väiksemaid rohttaimi endale söögiks välja kitkusid.
Looduskaitseala kuulub Table Mountain’i rahvuspargi koosseisu ja tipneb Hea Lootuse neemega. Neemele on võimalus autoga läheneda kahte moodi. Üks tee viib põhimõtteliselt neeme kõrvale, kust autost väljudes piisab teha vaid kümmekond sammu ja saadki pildi tehtud Aafrika edelapoolseimat punkti tähistava sildi juures. See variant tundus veidi igav ja meie valisime tee, mis viib Hea Lootuse neeme külastajate keskusesse. Sealt saab umbes 20 minutiga kõndida suure kalju otsas asuva vana tuletornini, kust võib omakorda teekonda jätkata teisel pool kaljut madalamal asuva uue tuletorni poole. Vaade Hea Lootuse neemele on vana tuletorni juurest suurepärane ning saime väga hästi aru, miks Bartolomeu Dias neeme algupäraselt Tormide neemeks ristis. Tuul oli kõva ning suured lained murdusid võimsa jõuga vastu kaljusid tekitades kõrvus mõnusa kohina. Matkasime tuletorni juurest umbes 30 minutit Hea Lootuse neemeni ning tõestamaks, et me ikka tõepoolest oleme neemel käinud, lasime endast sildi juures ühe pildi teha. Turiste oli niivõrd palju, et pildi saamiseks pidi järjekorda võtma ja ootama. Suur hulk turiste koos mitme turistibussiga vähendasid veidi seda erilist tunnet, et olime Aafrika edelapoolseimas punktis, kaugel Eestist ja Euroopast.
Kõige võimsam elamus ootas meid hoopis Diase rannas, mis jääb külastajate keskusest Hea Lootuse neemeni viiva lühikese matkaraja kõrvale. Laskusime mööda kaljudele ehitatud puust treppe alla ning leidsime end imeilusast valge liivaga rannast, kus peale meie olid veel ainult mõned inimesed. Seal rannas tundsime, kuidas loodus justkui imeb meid endasse, sest ainuke kuuldav heli oli hiiglaslike lainete murdumisest tekkinud merekohin. Tunnetasin erakordselt tugevalt looduse võimsust ning mõtlesin Diasele ja da Gamale, kes tormist ookeani ja karisid trotsides ning oma elu ohtu seades esimestena ümber neeme purjetasid. Imetlesin nende vaprust ja julgust vastu astuda tundmatule ning ühtäkki tundus Hea Lootuse neem veel võluvam ja metsikum, kui ta enne oli olnud. Jõudis kohale kui kaugel me olime Eestist ning et Antarktikast lahutas meid vaid lai ookean. Tundsin, et olime tõesti maailma serval.
Jätkub…
