Kolmveerand Soomest on metsaga kaetud: loodus on põhjanaabrite rahvuslik aare

75% Soome riigist on kaetud metsaga (metsamaad on 86%) – see teeb Soomest Euroopa kõige metsarikkama riigi. Suuremat osa Kesk- ja Põhja-Soomest katab taiga. Edelaosas on rohkem segametsa, mis on iseloomulik ka Baltimaadele. Peamised puuliigid on mänd, kuusk ja kask.

Loomastiku hulgas on vähemalt 60 imetajaliiki (suurtest imetajatest näiteks pruunkaru, hallhunt ja põder), ligi 250 linnuliiki (tuntumad näiteks rahvuslind laululuik, metsis ja kassikakk), üle 70 kalaliigi (mageveekaladest näiteks haug ja ahven).

Kaugemal maailmas peetakse Soomet sageli põhjapõtrade kodumaaks. Tegelikult kasvatakse neid Lapis ja seal võib neid kohata lausa sõiduteel. Peremeheta ja looduses iseseisvalt elavaid loomi leidub siiski vähe.

Soome on äärmiselt seenerikas, erinevate hinnangute kohaselt esineb seal vähemalt 5200 seeneliiki. Soomlane ise pole suurem seenesööja, rohkem tuntakse seeni Ida-Soomes ja Karjalas.

Metsamarju hinnatakse kõikjal. Eriline soosik on mesimurakas.

Ligi neljandik Soomest jääb polaarjoonest põhja poole – seetõttu peetakse Soomet Islandi järel teiseks maailma põhjapoolseimaks maaks.

Soome rannajoon on väga liigendatud ja maa edelaosas laiub ulatuslik ja tihe saarestik.

Soome on madal ja suhteliselt tasane maa: keskmine kõrgus merepinnast ulatub vaid 152 meetrini. Peamise osa Lõuna-Soomest moodustab madalik. Botnia ja Soome lahe rannikut lõhestavad lühikesed ja enamasti vetevaesed jõed.

Sisemaa muutub künklikuks, kuid sealsedki tipud jäävad alla 200 meetri. Arvukad järved paiknevad küngaste vahel – see meenutab Lõuna-Eestit makromastaabis.

Lapimaal ja Põhja-Karjalas kerkib Soomemaa üle 200 meetri ulatuvaks ülanguks. Kõige kõrgem Soome punkt on Halti tipp – 1328 meetrit.

Lõuna-Lapist põhja poole jäävad minimaalse asustuse ja hõreda taimkattega tundraalad.

Soome on järvede maa. Vaatamata saarekirjule rannikule leidub Soomes veelgi rohkem järvesaari – umbes 98 000. Suurim neist, Soisalo (1635 km²) asub Kuopio kandis.

Soome loodust iseloomustavad ka graniitkaljud.

Põhjanaabrite juubeliaasta

Põhjanaabrite juubeliaastal otsitakse ja jagatakse kõikjal Soomes oma isiklikke aardeid. Igaüks võib oma aaret näidata ja sellest kirjutada ning oma loo koos fotoga aarete kodulehele või Instagrami postitada.

Kampaania eesmärk on näidata, kui mitmekülgne ja erinev võib olla see, milline ollakse ja kuidas ennast soomlasena tuntakse. Samal ajal tuleb lugude ja piltide kaudu välja see, kuidas soomlaseks olemine on läbi aegade muutunud.

Metropolia kõrgkool näitab kogu aasta jooksul näiteks YLE telekanalitel minidokumentaalfilme. Soome viies linnas sõidab ringi aaretebuss, kus näidatakse juba esitatud aardeid ja nende lugusid ning kogutakse uute inimeste pajatusi.

Täna võib aarete lehelt leida lustakaid kirjutisi ja pilte vanast heinaküünist, vaikusest, vöökirjadest, soome naisest, jäähoki MM 2011 võidupidustustest, jaaniõhtust, kodusest raamatukogust, kuid ka kaunist loodusest.