Kümme eluohtlikku turistilõksu, kuhu kõik ikkagi sõidavad
Kümme ohtlikku, kuid väga populaarset turistilõksu maailmas on järgmised.
1. Kjeragbolten, Norra
Tegemist on kivimürakaga (avapildil), mis kiildus kunagi kahe kalju vahele, all haigutamas 241 meetrit tühjust. Turistidele meeldib Rogalandis asuva ohtliku kivi peale ronida ja lasta end seal pildistada. Instagram on kivi otsas turnivate turistide pilte täis. Muidugi on vähetõenäoline, et kivi sealt just sinu pealeronimise ajal kukub ja ka oht libastuda või tasakaalu kaotada on väike, aga kukkumine saab olema pikk.
100 meetri kõrgusel asuv 170 meetri pikkune rippsild on Šveitsi Alpide pikim jalakäijate sild ja sinna jõudmiseks peab olema heas vormis. Sild viib hüdroelektrijaama ja seda ületavad turistid tihti lihtsalt lõbu pärast, kuna sillaületus nõuab julgust ja pakub adrenaliini.
Ameerika lääneosas leidub hulk müstilisi pinnavorme, mis on tekkinud erosiooni ja vee koostöös aastatuhandete või isegi aastamiljonite jooksul. Üks selline koht on Fisher Towers Moabi rahvuspargis. Korstnasarnaste kiitsakate tippude otsa ronimine on tõeline väljakutse ja sobib vaid proffidele.
Victoria joa serval leidub vee poolt kividesse uuristatud õõnsusi, milles saab nagu hiiglaslikus mullivannis istudes nautida vaadet otse joa äärelt. Tegemist on ohtliku kohaga, kust mõned inimesed on ettevaatamatusest üle ääre joast alla kukkunud. Kohalike juhendamisel saab aga üsna turvaliselt end sisse seada täiesti joa servas mõnes kaelani veega lohus, kust alla kukkuda koos langeva veega pole võimalik. Samas saab häid pilte endast otse kuristikku langeva vee ääres.
Võib liialdamata öelda, et see on üks maailma ohtlikumatest rippsildadest. Siiski meelitab see turiste just oma lagunenud olekuga: rippuvad nöörid, katkised lauad jõe kohal, kohalikud inimesed ja isegi loomad turnimas üksikutel roigastel, mis aitavad silda ületada.
Kuna kaljud on väga ohtlikud, pole sinna soovitatav minna. Mitteametlikul matkarajal kuristiku äärel aga käiakse isegi rattaga sõitmas. Seal pole lihtne ka jala käia, sest serva laius on kohati alla meetri.
Uskumatu, kui raske ikka võib olla üks teekond teemaja juurde! Hiinas asuv Hua Shani tee kulgeb paiguti püstloodis kaljudel, kuhu on sisse raiutud astmed. Turvajateks on vaid ketid, millest saab kinni hoida. Iga päev läbib ekstreemset raja sadu turiste. Püha mäe tippu ronimiseks on vaja käia kaljuseinale kinnitatud paari laua laiusel rajal ning lõpuks lihtsalt mööda trosse astuda kuristikuääri pidi edasi teemaja poole. Kõige ohtlikumaks lõiguks loetakse Changong Zhandaod, mis on rajalõik kaljuseinale kinnitatud laudteega, mille moodustavad kaks-kolm kõrvuti pandud tollist planku. Sel lõigul pole võimalik end ka eriti julgestada.
Maailma populaarseim vaatamisväärsus Machu Picchu on ise juba raskesti ligipääsetav, kuid siiski jõukohane igale keskmisele tristile. Kui aga vaja võimsamaid vaateid maailmakuulsale inkade linnale ja adrenaliinirohkemat ronimist, tuleb ära käia Huayna Picchul. Sellesse tippu saamiseks tuleb astuda ka kaljuseinast väljaulatuvatel kivist trepiastmetel, all lõputuna näiv tühjus.
Tõlkes trollikeelt tähendav kaljumoodustis ongi nagu hiiglaslik keel kuristiku kohal. Sellele ronides saab lasta reisikaaslastel teha endast võimsa reisipildi. Julgemad kõlgutavad veel trollikeele otsast jalgu üle ääre.
Maailma kõige ohtlikumaks maanteeks loeti mägiteed Boliivias, mis ühendab La Paz´i Coroico´ga. Sel teel sai surma 100-200 inimest aastas. Praeguseks on rajatud uus tee, mida pidi saab kahe linna vahel liikuda turvalisemalt. Ilm võib sõitmise Yungase vanal põhjamaanteel veel ohtlikumaks muuta: haruldased pole tihedad udumassid, mis kogunevad mäenõlvadele ja paduvihm, mis tekitab maalihkeid ja paneb nõlvadelt kivid alla veerema. Samas on keset seda ohtu iga kurvi taga uus hingemattev vaade. Vahepeal sõidetakse isegi joa alt läbi. Kõrgused merepinnast muutuvad 330 meetrist 3600 meetrini, kuristike sügavused on kümnetest meetritest kilomeetrini.
Millised võiksid olla Eesti kõige ohtlikumad turistilõksud? Kirjuta kommentaaridesse.
