Reisima minnes ei maksa tervisega riskida

Eestimaa suveilm meelitab otsima soojemaid paiku puhkamiseks ja akude laadimiseks. Et puhkus turvaliselt mööduks, tasub reisikotti pakkides meeles pidada ka sihtkohamaal oodata võivaid terviseohtusid.

Eriti oluline on terviseriskide hindamine siis, kui reisid väikeste lastega. Võõral maal arstiabi otsimine võib olla keerukas ja närvesööv ning kõikides maades ei pruugi arstiabi olla samal tasemel kui see, millega kodumaal harjutud.

Reisiapteeki tuleks pakkida palavikualandajad ja allergiaravimid, eriti sellisel juhul, kui varem on esinenud allergilisi reaktsioone näiteks putukahammustusele. Kaasas peaksid olema ka lihtsamad vahendid kõhulahtisusega toimetulekuks (Sorbex, Smecta, probiootikumid) ning haavapuhastusvahend ja plaastrid.

Kindlasti peab kaaluma sedagi, kas ja kuidas oled kaitstud sihtkohamaal esinevate raskemate nakkushaiguste vastu. Kõige sagedamini haigestutakse reisil soolenakkustesse (rotaviirusenteriit, salmonelloos, düsenteeria ehk šigelloos, kampülobakterenteriit), mis levivad saastunud vee, toidu ja käte kaudu.

Rotaviirusevastane vaktsiin on selle aasta juulist Eesti vaktsineerimiskalendris, esimese doosi saavad imikud kahekuuselt. Enamik Eesti lapsi on selle haiguse vastu siiski hetkel vaktsineerimata ja haigus on ohtlik eriti alla kaheaastastele lastele.

Samal teel levib ka A-hepatiit, mille vastu on võimalik end vaktsineerida, kaks vaktsiinidoosi annavad eluaegse immuunsuse. Kollapalaviku endeemiliste levialade külastamisel Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas peavad reisijad olema vaktsineeritud kollapalaviku vastu vähemalt 10 päeva enne riskipiirkonda saabumist

Reisid eksootilisematesse sihtkohtadesse

Juhul kui reis viib eksootilisemasse sihtkohta, on hea teada, et mitmes Aasia ja Aafrika riigis (Pakistan, Afganistan, Kamerun, Süüria, Iraak, Iisrael, Ekvatoriaal-Guinea, Etioopia, Nigeeria, Somaalia) võib esineda poliomüeliiti ehk lastehalvatustõbe.

Juhul kui teid ei ole viimase 10 aasta jooksul vaktsineeritud lastehalvatustõve vastu või see ei ole dokumenteeritud, tuleks lasta end poliomüeliidi vastu vaktsineerida 4 nädalat kuni 12 kuud enne nimetatud riikidesse reisile siirdumist ning teha sissekanne vaktsineerimise kohta rahvusvahelisse vaktsineerimispassi (ingl k International Certificate of Vaccination or Prophylaxis), mis tuleb reisile kaasa võtta.

Paljudesse Aasia ja Aafrika riikidesse sõitmisel tuleb tõsiselt suhtuda malaariaprofülaktikasse. Igal aastal esineb meil Aasia ja Aafrika riikidest sissetoodud malaariajuhte, mis on paraku üksikjuhtudel ka surmaga lõppenud. Malaaria vastu ei ole vaktsiini, kuid võimalik on tablettprofülaktika.

Mitmetes Euroopa riikides (Itaalia, Prantsusmaa, Iirimaa) on viimastel aastatel tõusnud haigestumine leetritesse, mistõttu on ohustatud kõik, kes pole seda haigust põdenud või selle vastu vaktsineeritud. 2013 haigestusid kaks Eesti vaktsineerimata last Tais. On oluline teada, et esimese doosi leetri-mumpsi-punetiste vaktsiini saab laps alles 1-aastaselt.

Väga oluline teha iga kümne aasta tagant difteeria-ja teetanusevaktsiini tõhustusdoos.

Allikas: Confido Erameditsiinikeskus

Reisimine ja tervis

• Sageli unustatakse, et reisidega võivad kaasneda ka tõsised terviseriskid. Oma mõju avaldavad kliimavahetus, eksootilised toidud, kodust erinev hügieenitase, aga ka putukahammustused ja nakkushaiguste puhangud.
• Paljudes riikides ei kasutata kraanivett joogiveena. Isegi kui mõnes riigis on see kohalike standardite järgi lubatud, ei pruugi vee kvaliteet olla meie organismile vastuvõetav. Enne kasutamist soovitatakse vett keeta vähemalt 10 minutit või osta juba pudelitesse villitud joogivett. Samal põhjusel soovitame vältida ka jääd karastusjookides või kokteilides.
• Kroonilised haiguste korral vajalike ravimitega reisimine. Kui peate arsti ettekirjutusel pidevalt ravimeid võtma, tuleks varakult külastada oma perearsti, selgitamaks milliseid tervisega seotud ohte võib eeloleval reisil ette tulla. Juhul kui teil on mõni krooniline haigus siis selleks et vajalikku ravimit piisavas koguses reisile kaasa võtta, tuleks olla veendunud et teete seda legaalsel viisil. See tähendab sõltuvalt ravimi toimeainest, kogusest ja külastavast riigist võite vajada spetsiaalselt arstitõendit ja eriluba. Eriluba vajavate rohtude nimekirja tuleks täpsustada alati külastatava riigi saatkonnast. Head nõu saab ravimiametist.
• Kui jääte reisil olles haigeks või vajate muudel põhjusel arstiabi, pöörduge oma kindlustusfirma nõuannete kohaselt kohaliku raviasutuse või arsti poole.
• Hädas olles võite abi saamiseks pöörduda lähimasse Eesti välisesindusse. Vajadusel aitab konsul ühenduse võtmisel perekonna või lähedastega, aitab korraldada haiglaravi, vajadusel ka Eestisse transportimise. Väljaspool tööaega saatenõu pidada välisministeeriumi valvekonsuliga tel [phone] või valvesekretäriga [phone] (24h).
• Reisides Euroopa Liidu territooriumil, on kasulik kaasa võtta Euroopa ravikindlustuskaart, mis annab õiguse vajaminevale arstiabile Euroopa Liidus. Siinkohal on hea meelde tuletada reisikindlustuse vajalikkust, sest ei haigekassa ega Eesti välisesindused hüvita näiteks patsiendi visiiditasu, voodipäevatasu, erakliinikute teenuseid või transpordikulusid koju toimetamiseks.
• Reisides väljapoole Euroopat on soovitav alati sõlmida võimalikke riske kattev reisikindlustuspoliis. Vastasel juhul jäävad kulutused patsiendi kanda.

Allikas: Välisministeerium

Välisministeerium