Unistad oma purjekast või just äsja ostsid ühe? Loe, milline on purjetaja kevad
Traditsiooniliselt algab purjetamishooaeg 1. mail ning juba on näha laevaomanikke sadamates oma aluseid uueks hooajaks valmis seadmas. Tallinna uusima jahisadama Haven Kakumäe juht Indrek Ilves selgitab, millised on need ettevalmistustööd, mida praegused ja tulevased paadiomanikud enne merehooaja avamist oma aluse juures peaksid kindlasti tegema.
Olenevalt veesõiduki ehk aluse suurusest on hooldustöödele kuluv aeg väga erinev. Ühe keskmise 8-10-meetrise jahi puhul peaks ettevalmistuseks piisama ühest töökast nädalavahetusest.
Põhjale kaitsekiht peale
Olgugi et iga hooaja lõpus tehakse paadi välispinnale korralik pesu, võib talve jooksul tekkida mustust ja tolmu, mis tuleb enne muid toiminguid maha pesta. Eriti hoolikalt tuleb puhastada paadi põhi ning vaadata, kas see vajab uusi kattumisvastaseid kihte. Paadi põhi kaetakse tänapäevaste keskkonnasõbralike ainetega, et peatada vetikate ja muu orgaanika teket paadi pinnale. Esmalt tuleb vana kiht maha lihvida ning siis juba värske peale panna.
Põhja katmise juures tuleb hoolikalt jälgida välistemperatuuri. Kui see on liiga külm, ei kuiva kattevahend korralikult ära. Ja kui väljas on liiga palav, võib hakata see maha kooruma. Kõige optimaalsem oleks põhja katmistöid teha siis, kui väljas on 10-20 kraadi sooja.
Mootori töökorda seadmine
Iga hooaja lõpus tuleb mootorist ja muust ringlusest, näiteks köögist ja tualetist, välja lasta kõik vedelikud ning lisada tosool, et torud talvega lõhki ei külmuks. Kevadel tuleb teha vastupidine toiming ning tosool ringlusest eemaldada.
Mootorit valmis seades tuleb seejärel ühendada kõik torud, tagasi tuua talveks eemaldatud akud ning kontrolliks see käima panna. Oluline on üle vaadata ka kõiksugused liikuvad osad, näiteks roolipuksid, et need oleksid korras ja toimiksid. Kui tarvis, tuleb need kindlasti välja vahetada.
Sise- ja välispindade puhastus
Enne kui kogu sisustus tagasi paati viia, tuleb alus seest korralikult puhtaks teha. Pidevalt niiskes keskkonnas võib hallitus kergelt tekkida. Seepärast on mõistlik enne talvepuhkust paadi sisemus soojapuhuriga ära kuivatada, et siis ka kevadel vähem tööd oleks. Lisaks sisemistele puhastustöödele, tuleb ka paadi välispind läikima lüüa. Et saavutada kaunist välimust ja pindade kaitset, kasutatakse vaha, millega kiht kihi haaval pärast pesu aluse välispinnad kaetakse.
Purjed ja muu varustus
Alusele tuleb tagasi tuua kogu varustus, mis talveperioodiks on eemaldatud: tekstiilid, navigatsiooniseadmed ja purjed. Purjedega paadi ettevalmistööde hulgas on purjede korda seadmine üks enim aeganõudev tegevus. Kuna talveperioodiks eemaldatakse purjed täielikult poomidelt, võtab nende tagasi sättimine omajagu aega.
Väga oluline on kogu päästevarustuse kontrollimine ja alusele tagasi toomine.
Puitalustega on tööd rohkem
Kuigi mitmed eelpool kirjeldatud tegevused on plast- ja puitalustel täpselt samad, siis tegelikkuses on puitaluse hooajaks valmis seadmine oluliselt ajamahukam tegevus. Puitaluste omanikud on laevanduses nii-öelda kevadekuulutajad, sest nemad on esimesed, kes uueks hooajaks ettevalmistusi tegema hakkavad.
Puidust jahi eripära seisneb selles, et seda peab võimalikult jahedasse vette asetama. Kuna puitalus terve talve kuivab, siis tema veepidavus järjest väheneb. Kui puitalus vette tõstetakse, jääb esialgu kraana seda hoidma, et puit saaks paisuda ning muutuda veekindlaks.
Kokkuvõttes on alustega tegelikult sama nagu autodega. On olemas spetsialistid, kes pakuvad korraliste hoolduste läbiviimise teenust. Ja on olemas paadiomanikud, kes kõik vajalikud toimingud ise ära teevad. Kuna inimestel on viimasel ajal kahjuks üha vähem aega, siis turg liigub sinna poole, et hinda on tõusnud täisteenust, see tähendab kaikohta, talvehoidu ja korralisi hoolduseid pakkuvad sadamad.
Ka sadam tuleb hooajaks valmis panna
Samamoodi nagu alused, vajab ka sadam hooajaks korda seadmist. Hooaja lõpus lastakse sadama torustikest vesi välja ning kraanid puhutakse läbi, et torud katki ei külmuks. Kevadel, kui enam öökülmasid ei esine, ühendatakse torustikud veevärgiga ning vesi lastakse teeninduspostidesse. Lisaks kontrollitakse, kas vooluallikad teeninduspostides toimivad.
Et kaitsta ujuvkaisid jää eest, lastakse talveks nende ketid lõdvemaks, et need saaksid vabamalt liikuda ja ei puruneks jää tulekuga. Kevadel need uuesti pingutatakse ja kontrollitakse. Näiteks liikuva veega jõesadamates korjatakse ka vahepoomid veest välja, et need jääminekuga katki ei läheks ja ära ei triiviks.
