Kuuba - mine enne, kui absoluutselt kõik ameeriklased kohal on

Kuuba on kiiresti populaarsust koguvate riikide edetabelist tihedalt Birma kannul - ja pole võimatu, et USAga taastatud diplomaatilised suhted selle ekootilise saareriigi tabeli etteotsa lennutavad. Mõlemad riigid on parandanud oluliselt oma suhteid, millele paratamatult järgneb ka ameeriklaste julgus neid riike hoogsalt ja hulgakaupa külastama hakata.

Iraanis asuvad 19 UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvat paika ning - see tasuks küll talvele mõeldes meelde jätta - üle kümne suusakuurordi on ainult väike osa turiste magnetina tõmbavatest kohtadest. Nüüd, kus USA on loobunud oma ”kurjuse telje" retoorikast ei lähe kaua aega, kui läänemaailm Iraani ilu märkab. Ja ameerika rühmaturistid on viimased, kellega te suusalifti järjekorras trügida või turul võidu vaibahindu pakkuda tahaks.

Kagu-Aasia paradiisirandu ja budistlike templite eksootilist rahu hindavad rändurid on Myanmari enda jaoks juba avastanud, ehkki seni on selles riigis rändamine olnud küll põnev, ent ebamugav. Hiljuti toimunud valimised tõotavad aga lisaks majanduskasvule ka poliitilise olukorra rahunemist riigi piirialadel, kus väikerahvad on seni võimul olnud partei poliitika vastu ka vägivallaga astunud.

Kagu-Aasias on suvi mitmel pool vihmaperiood ja nii on ka Myanmaris regioone, mis sel ajal kõige mõnusamad pole. Aga näiteks Bagani varemete juures ja Inle järve ääres tõenäoliselt vihma kätte ei jää ka südasuve.

Suurlinnades juba on turisti elu mugavamaks tegevad pangaautomaadid (veel mõni aasta tagasi tuli kogu reisiraha sularahas kaasa võtta!) ja wifiga kohvikud, ka paranevad järjest enam transpordiühendused ning avatakse uusi hotelle, viisataotluse saab esitada elektrooniliselt. Demokraatlikumale suunale pööranud Birmas võib aga oodata ka välisinvesteeringute kasvu - mis toob kindlasti kaasa ka uued hotelliketid Birma kaunites randades ja rohkem lennuliine, mis omakorda tähendab paratamatult turistide horde. Birma on juba mitmendat aastat järjest kõige kiiremini kasvava turistide arvuga riik maailmas - millest ei tasu end ehmatada lasta, sest kümmekond aastat tagasi ei käinud seal peaaegu mitte keegi ning sadadesse protsentidesse ulatuv tõus ei anna veel ligilähedastki numbrit Taid, Balit, Singapuri või Malaisiat külastavate turistide arvule.

Taiwani pealinnas on rohkem kui maailma parimad kassikohvikud ning tegemist pole lihtsalt ühe järjekordse suurlinnaga ühest 20 maailma suurima majandusega riigist. Täiesti juhuslikult asub Taipei saarel, mida esimeste eurooplastena näinud portugallassed ei osanud nimetada kuidagi muud moodi kui Ilha Formosa - Kaunis Saar. Sama moodi võivad sõnad otsa saada, püüdes kirjeldada näiteks disaini, mis Taipeis luuakse - see on põhjusega Maailma Disainipealinn aastal 2016.
Nii kaugele lennates ei maksa piirduda ainult Taipeiga. Kogu riik on tõesti üks kaunis saar, nii selle rannad, loodus, inimesed kui 377 erinevast liigist pärit liblikad.

Kui ühe riigi kõige kuulsamad nimed on Gabriel “Sada aastat üksildust” Garzia Marques ja Pablo "El Patrón" Escobar, siis võib oodata kohtumist üsna kirju seltskonnaga.
Halbu uudiseid on neile, kes loodavad hommikul äratuskella helina asemel ärgata tulistamise peale tänaval ning teadmisega, et kõhnu inimesi on kergem röövida, endale igaks juhuks koleda õllekõhu ette joonud.
Escobarist on nii palju aega möödas, et temast tehtud filmid ei käi enam jaotuse “põnevus” alla vaid liigitatakse ajaloolisteks draamadeks.
Sada aastat üksidlust elab aga kauem kui sada aastat ning käia Marquesi radadel ja Kolumbia pööraselt kaunis looduses on just nüüd õige aeg, sest kunagi ei tea, millal massid aru saavad, et legendid on surnud. Ja samas, ega kunagi ei või ka teada, millal sünnib uus Escobar.

Brasiilia tähendas vanasti vaid karnevali ja rannapuhkust. Kui suudate toime tulla olümpiamängudega kaasneva hullusega - või just seda otsitegi - siis pole praegusest paremat aega minemiseks. Brasiilial on alati olnud pakkuda enamat, nüüd on aga loodud ka infrastruktuur ja vajalik turvalisuse tase, et rändajad pakutavani ka välja jõuaks. Seiklejad saavad näiteks käia märgaladel lõunas, mis konkureerivad Amazonase metsadega, nautlejad avastada rannikuiteid ja arhitektuurifriigud futuristlikku arhitektuuri kuuekümnendatest São Paulos.

Jaanipäeva +3 asemel on Dubai +33 igal juhul mõnusam! Ja pimedas - ja pimedaks läheb vara - on väljas juba väga mõnus õhtusööki nautida.

Nüüd, kus odavlennufirma Norwegian iga päev Helsingist Dubaisse lendab, on Araabia Ühendemiraatidesse lennata odavam kui kunagi varem. Kui juba keset kõrbe veeparkidesse ja ostukeskustesse sõita, tasuks ette võtta ka Emiraatide pealinna Abu Dhabi külastus, niikuinii kasvavad mõlemad linnad nii kiirelt, et kunagi teineteisest kahetunnise autosõidu kaugusel olnud miljonilinnad on varsti peaaegu üheks kokku ehitatud.
Abu Dhabi pakub mõnevõrra mõtestatumat puhkust. Järgmisel aastal avatav Louvre Abu Dhabi on suurepäraselt ambitsioonikas igal tasemel, nagu Erimaardid üldse. Futuristlik, kuplikujuline hoone kõrgub tehisjärve kohal, selles eksponeeritavad teosed esindavad kunsti läbi sajandite - kõike alates Hiina budistlikest nikerdustest Itaalia õlimaalideni. Muuseumis eksponeeritakse ka Prantsumaalt laenatud 300 maailmakunsti tippteost, mille hulgas leidub Van Gogh'i, Monet'd ja da Vincit.
Oma kultuurilist suurteost vajanud Lähis-Ida nüüd selle Louvre’i näol saab ja võib olla kindel, et sellest saab väga arvestatav rivaal senistele maailma suurimatele kunstimuuseumitele.


Dubai Frame. Foto: Wikimedia

Riigi teekond Aafrika ühest kõige vaesemast maast kõige stabiilsemani on inspireeriv - Botswana tähistab järgmisel aastal 52. iseseisvuse aastapäeva.
Neil on millega uhkustada. Näiteks see, kuidas majanduskasvule ei ole ohvriks toodud riigi kaunist loodust.
Lisaks arukatele, töökatele ja lahketele inimestele elab seal ohtralt elevante, kahvripühvleid, sebrasid, lővisid, hüääne, jőehobuseid.

Vietnami põhjaosas käimiseks on suvi parim aeg - talvel läheb ka selles üsna mägises regioonis väga vastikult jahedaks ja niiskeks.

Kõige odavama Aasia suurlinnapuhkuse - kui keegi peaks midagi sellist ihkama - saab veeta Vietnamis (ja nagu tellimise peale lendab Finnair just sel talvel Ho Chi Minhi). Kuna Aasia kipub üldse muust maailmast soodsam olema ja suures plaanis ka turvalisem, siis on need ka ilma irooniata suurepärased kohad, kus äästa raha ja närve ja ikkagi eksootikat nautida.
Mõistagi tasub selles mööda rannikut pikaks venitatud riigis käia ka suurlinnadest väljas. Ehkki restoranielu on suurlinnades selline, et lahkumine nõuab mõningast pingutust.

Kui oma kodumaast keskmiselt teadliku ameeriklase jaoks on New Mexico lihtsalt üks kõrbeosariik, siis on viimane aeg ennast kurssi viia sellega, et see eksootiliselt peaaegu et hispaaniakeelne osariik ongi midagi palju eksootilisemat. Osariigi ühest piirist teiseni ei kulge ainult kõrb, sinna mahub ka lopsakat loodust ja lumiseid mäetippe. Kuna piiriosariik on keskmise ameeriklase jaoks ka pisut kahtlane, siis on hinnad mõnusalt madalad ja - nagu vihjab asukoht hispanaiakeelse maailma piiril - õhutemperatuurid kõrged, kui te neid mäetippe ainult eemalt vaatama plaanite minna.