REISIFOTO KOOL: Kuidas valida drooni ja temaga reisile minna
Mida küsida endalt enne drooni ostmist, kust saada kõik vajalikud load ning kuhu ja kuidas drooniga üldse reisida võib, selgitab fotograaf Kristian Kruuser, kes aprillis tõsistele huvilistele ka droonifoto koolituse teeb.
Millised on need kolm küsimust, mida drooni ostma hakates endale esitama peaks, et enda jaoks kõige õigem droon leida?
Mis on drooni eesmärk? Kui on soov aeg-ajalt niisama lõbusõite teha ja aega sisustada, siis sellisel juhul ei pea isegi kaameraga lennumasin olema ning saab seadme primaarsuse tõttu kõige soodsamalt hakkama. Peab arvestama, et kõige odavamad droonid ei ole stabiilsed ja lendamine nõuab harjutamist.
Kas droon on pisiavalt kompaktne? Kui on soov salvestada videoklipikesi ja pilte reisidest ning seiklustest oma isiklikku arhiivi, siis peaks droonil olema ka kaamera küljes, aga enda mälestuste tarbeks ei ole ilmselt parimat kvaliteeti vaja taga ajada. Droon peaks olema eelkõige kompaktne ning mugav kasutada. Vastasel juhul jääks see auto pagasiruumi seisma.
Kas teen fotosid-videosid endale või müügiks? Kui on tahtmine teistele pilte ja vidosid jäädvustada teenusena, siis on oluline juba ka pildi ja video kvaliteet, see aga tähendab omakorda kopsakamat investeeringut. See on eriti kiiresti arenev valdkond ja pidevalt tuleb uusi mudeleid ning tootjaid.
VAATA INSPIRATSIOONIKS MAAILMA ÜHT PARIMAT REISIVIDEOT, mis on tehtud drooniga:
Millised on peamised reeglid, millega linnas (Eestis) drooni lennutades arvestama peab?
Eestis on mehitamata õhusõidukite ehk droonide lennutamisel selged reeglid. Õhuruum jaguneb kaheks: kontrollitav ja kontrollimata õhuruum. Kontrollitav õhuruum asub Eestis lennuväljade ümbruses, ning need piirkonnad alluvad lennujuhtide kontrollile. Nendes alades on lennuloata drooniga lendamine keelatud, olenemata drooni suurusest või lendamise kõrgusest. Drooni lennutamine on lubatud ainult lennuameti loaga. Kontrollitavasse õhuruumi kuulub kogu Tallinna linn (seda ümbritsevad vallad), Tartu (kõik mis kuulub Ülenurme lennuväljast 25 km raadiusesse), Kuressaare (terve Saaremaa alumine osa), Kärdla (pool Hiiumaast), Pärnu linn ja pool Pärnu maakonnast, Ämari ning Paldiski. Kontrollimata õhuruumis pole dooni lennutamiseks luba tarvis, kui seda tehakse madalamal kui 150 meetrit maapinnast. Suur osa Eesti territooriumist on kontrollimata õhuruum.
Kust ja kui kiiresti saab loa drooni lennutamiseks?
Alustuseks tuleb taodelda ühekordne lennuluba, mille riigilõiv on 45 € ning see kehtib üks aasta. Selle alusel on võimalik hakata esitama taotlusi lennulubadeks (tasuta). Iga konkreetne lend kontrollitud õhuruumis või kontrollimata õhuruumis kõrgemal kui 150 meetrit maapinnast tuleb Lennuametiga kooskõlastada ning esitada taotlus lendamiseks.
Täpsema info leiab Lennuameti kodulehelt.
Drooniga lendamise luba saab taodelda Lennuametist. Selleks tuleb Lennuameti kodulehel täita vastav vorm ning lisada täpsete koordinaatidega kaart, kus lendamine aset leiab.
Loa peab taotlema vähemalt kolm tööpäeva enne lennutamist. Kui on soov lennata kõrgemal 150st meetrist, tuleb luba taodelda vähemalt seitse tööpäeva enne lennutamist.
Lisaks on loodud keskond (lennuluba.ee), kus on lennuloa taotlemine lihtsamaks ja mugavamaks tehtud, aga kõik käib endiselt läbi Lennuameti.
Kas loodusesse minnes on ka piiranguid?
Eestis kuulub drooniga lendamise keelualasse Matsalu ja Vilsandi rahvuspark. See tähendab, et igasugune drooniga lendamine kõigil aastaaegadel on keelatud.
Kindlasti võiks looduses piirangud seada ka lennutaja enda kaine mõistus. Kevadisel lindude- loomade pesitsusajal on loodus oluliselt tundlikum kui kesksuvel või talvel. Võiks mõelda, kas on ilmtingimata vaja loodust nautida koos drooniga. Loodusesse minnakse ju eelkõige rahu ja vaikust nautima. Ameerika Ühendriikides on näiteks kõikides rahvusparkides droonidega lendamine keelatud.
Tasub tähele panna, et kogu ala, mis on Venemaa piirile lähemal kui 3km, kuulub keelualasse ning drooniga lendamine on seal lubatud ainult loa alusel. Selleks on tarvis 7päevase etteteatamisega Politsei-ja Piirivalveameti kooskõlastust ning Lennuameti luba.
Millega võib lõppeda drooni valel ajal ja vales kohas lennutamine Eestis?
Isiklikud kogemused puuduvad. Minu droonilendude kohta on huvi tundnud Andmekaitse Inspektsioon, Kriminaalpolitsei, Kaitseväe turvatöötajad, eramaa omanikud, paanikas linnahärra on drooni tahtnud alla tulistada jne. Aga kuna mul on iga lennu jaoks lennuluba olemas olnud ja täitnud kõiki eeskirju, siis pole mingeid tagajärgi tekkinud.
Lisaks lennuohutusele on droonide lennutamine piiratud ka isikuandmete kaitse seaduse alusel. Seega on minu soovitus: kui vähegi võimalik, siis linnas drooniga mitte lennata. On endal vähem närvikulu.
Karistustest on välja toodud sellised numbrid: varalist kahju tekitanud droonilennutajale võib määrata karistuseks trahvi kuni 800 eurot, inimesele tekitatud tervisekahjustuse korral kuni 1200 eurot.
Kuidas drooni hoida? Eestis on vähemalt üks kord juhtunud, et droon on süüdanud fotograafi kodu.
Droon ise pole üldse ohtlik. Ainukeseks ohuallikaks kodus on drooni akud, mis võivad iseeneslikult süttida. Tõenäosus on väga väike, aga olemas. Kui teie drooniga on juhtunud õnnetus, see on kukkunud alla või on akud saanud muul moel vigastada, siis tasuks olla eriti tähelepanelik. Sellisel juhul võivad akud olla tõesti ohtlikud ning tavapärasest kergemini süttida. Südamerahuks tuleks osta kahjustatud aku asemel uus ning vana kogumispunkti viia.
Tuleks arvestama sellega, et kui aku peaks süttima, et siis tuli ei saaks edasi levida. Akude hoidmiseks kodus on olemas spetsiaalseid tulekindlaid karpe ja ka vutlareid.
Kuidas drooniga reisile minna - kust saab teada, millised reeglid kehtivad teistes riikides?
Maailmas on üsna ärevad ajad ja sõna droon tuleks esiteks kohe välistada oma kõnepruugist, kui tegemist on lennureisiga. Tegemist on raadioteel juhitava mänguasjaga. Seda räägib mu hea sõber, kes on reisinud lennukiga mitmeid kordi Saksamaa, USA ja Indoneesia vahet, pagasis droon. Aga terminoloogiast olenemata on see üsna tundlik teema. Kuna isegi Euroopa liidus pole veel ühtset regulatsiooni droonide lennutamise kohta, siis kogu maailmas on asi veel segasem. Igas riigis on omad reeglid. Droonid jõudsid massidesse nii kiiresti, et seadusloome pole sellega suutnud sammu pidada. Erinevates riikides kehtivate droonilennutamiste seaduste kohta leiab infot siit.
Kuidas drooni lennureisiks pakkida? Kas see peaks olema alati käsipagasis?
Väikeste droonide pakkimiseks on olemas droonitootjatel endil spetsiaalsed seest polsterdatud ja pealt kõvakaanega kohvrid.
Kõige kindlam on oma lennufirmalt täpselt järgi uurida, mis tingimustel ja kuidas drooni transportida võib. See on erinevatel lennufirmadel erinev. Olen küsinud mitmelt sõbralt, kes on reisinud drooniga ja saanud erinevaid vastuseid. Seega ei taha ma siin midagi kindlat välja öelda. Droonis endas pole jällegi küsimust, asi on akudes. Kindlasti tasuks muretseda LiPo safe bag’id ehk siis liitium-ioon akude turvakotid, mis on tulekindlad. Lisaks reisimisel on ka kodus oluliselt kindlam akusid nendes kottides hoida.
