TOP 10 maailmakuulsat kohta ja teost, mida enam kunagi ei näe
Teeme neist siin lühikese ning kindlasti mitte ammendava ülevaate.
Aleksandria raamatukogu
Hiilgeajal koondas see raamatukogu rohkem kui miljonit kirjarulli — mitme põlvkonna kunstnike ja akadeemikute töid.
Paraku ei tähendanud see, et toonane rahvas biblioteeki vääriliselt hinnata osanuks. Raamatukogu hävitati kolmel korral, kuni pärast moslemite vallutusretke aastal 642 m.a.j. loobuti katsetest seda taastada lõplikult.
37 meetri kõrgune koloss rajati ajavahemikul 292. aastast kuni 280. aastani e.m.a.
Ehkki päikesejumal Heliose kuju ehitamine võttis aega tosin aastat, püsis see vaid 56 aastat, kuni maavärin 226. aastal üüratu titaani kummutas.
Nüüdseks pole hiidskulptuurist järel muud kui vaid üksikud tükid jalamist, millel see oletatavasti seisis.
LOE VEEL: KÜMME KREEKA VARJUNDIT
Enamik Hollywoodi kuldajast pärinevaid täispikki mängufilme on päästmatult hävinenud. Vaid 14 protsenti aastatel 1912–1930 loodud filmidest on säilinud algses vormingus.
Kinokultuurilise pärandi kaotsimineku peamiseks põhjuseks on olnud mitterahuldavad arhiveerimistingimused.
LOE VEEL: TOP 15 MÕNUSAT PUHKUSELINNA USAs
1998. aasta teisel septembril kukkus Kanadas Halifaxi lähistel alla Swissairi reisilennuk.
Lennu 111 katastroofis hukkus 225 inimest; hävines ligi poole miljardi dollari väärtuses kalliskive ja kunstiteoseid, teiste hulgas Pablo Picasso algupärane maal.
Gustav Klimt oli kuulus Austria kunstnik, kes keskendus oma loomingus peamiselt naisekeha esteetikale.
Suurem osa tema töödest hävines igaveseks, kui natsiväed pistsid 1945. aastal põlema Immendorfi kindluse, kus talletati sõjasaagina kokku röövitud kunstivarasid.
Michelangelo kuulus töö illustreeris Kreeka müüti, mille kohaselt võrgutas luige kuju võtnud peajumalus Zeus kunagi Sparta kuninga Tyndareose abikaasa Leda.
1529. aastal valminud maal läks lihtsalt kaduma; pärast 1536. aastat pole seda enam keegi näinud.
Õnneks suutis Firenze meister, manerist Rosso Fiorentino originaalist mõned koopiad maalida, kuid algupärast taiest ei asenda siiski miski.
Omal ajal kaheksandaks maailmaimeks tituleeritud ekstravagantse kambri kujundas 18. sajandil Saksa barokkskulptor ja arhitekt Andreas Schlüter.
Kunagi Preisi kuningale kuulunud Merevaigutoa kaunistamiseks kulus rohkem kui kuus tonni merevaiku.
Viimati Peterburis asunud algupärase kurioosumi lammutasid Teise maailmasõja ajal sõjasaagi röövimise käigus laiali natsid.
Ehkki Merevaigutuba on korduvalt restaureeritud, on algupärane versioon jätkuvalt kadunud.
"Three Stories and Ten Poems" ("Kolm juttu ja kümme luuletust") oli legendaarse autori esimene avaldatud raamat.
Kolmest jutustusest kaks oli aga kõik, mis oli säilinud kõigist Hemingway varasematest kirjutistest, mis 1922. aastal Pariisis Gare de Lyoni raudteejaamas koos kohvriga ära varastati.
Hemingway ei üritanud kadumaläinud töid kunagi taastada. Varastatud tekstide hulgas oli autori Esimeses maailmasõjas kogetud isiklikel läbielamistel rajanev käsikiri, millest võinuks saada Hemingway esimene romaan.
Hiljem nentis kirjanik, et kui mälestust toonasest kaotusevalust olnuks võimalik kirurgiliselt kustutada, oleks ta kindlasti sellise lõikuse kasuks otsustanud.
