Piloodid selgitavad – millal on lennureisil viibides tegelikult põhjust muretsemiseks
Kas te kardate lendamist? Soovitame enne lennukisse sisenemist lugeda seda artiklit kolme päris piloodi kommentaaridega ja rahuneda maha — ainus tõsiselt murettekitav olukord on see, kui näete aknast maapinda endale lähenemas.
1. Pöörised ja „õhuaugud“
„Pöörised ja õhuaugud on tüütud, aga väga harva ohtlikud,“ selgitas lendur ning raamatu "Cockpit Confidential" („Pihtimused lendurikabiinist“) autor Patrick Smith. „Isegi väga „aukliku“ õhu korral ei kuku lennuk reeglina korraga palju rohkem kui kolm kuni kuus meetrit, tavaliselt veelgi vähem.“
Ta lisas: „Reisijatele võib tunduda, et lennuk kukub kümneid või isegi sadu meetreid, kuigi tegelikult vaevu loksub.“
Ajaloost on teada vaid üks juhtum, mil lennuki allakukkumise otseseks põhjuseks oli õhupööris: 1966. aastal Briti lennukompanii BOAC lennukiga juhtunud õnnetus.
Tormisest ilmast johtuvad komplikatsioonid on küll minevikus lennukeid alla kukutanud, ent nüüdisajal aitavad Doppleri ilmaradarid lendureil tõsisemaid tormiraputusi tõhusalt vältida, kinnitab endine piloot ja raamatu "Real Life Fearful Flier Stories" („Tõestisündinud lennuhirmujutud“) autor Ron Nielsen.
2. Mootori töö lakkamine
Mootori peatumine ei tähenda mitte midagi, kuna erinevalt automootorist ei ole lennuki mootori töö vahetus korrelatsioonis lennuki kiirusega.
„See toimib rohkem nagu jalgratas,“ selgitas lennuhirmu leevendamise kursuse Soar looja ja endine piloot Tom Bunn. „Jalgrattaga võib pärast korralikku väntamist päris pikalt vabakäigul edasi tuhiseda.“
Ka rappumine ei tähenda midagi — kui sellega ei kaasne just madalsageduslikku mürinat.
„See tähendab, et õhus püsimiseks vajalik võimsus on kadumas,“ selgitas Bunn, „kuid tavalistel kommertslendudel seda ette ei tule, kuna häiresüsteemid aktiveeruvad ammu enne seda, kui lennuki kiirus jõuab kahaneda allapoole õhus püsimiseks vajalikku miinimumkiirust (ingl stall speed).“
3. Suits lennuki reisijatesalongis
Kui lennukis midagi suitseb, ei järgne sellele tõenäoliselt tuld. Jah, miski põleb, kuid te istute paari meetri kaugusel sajast tonnist kütusest, mille süttimistemperatuur on umbes 1000 kraadi.
Ron Nielseni osutusel on suitsu ilmnemise kõige tõenäolisemaks põhjuseks lennuki heitgaase õhukonditsioneerimissüsteemist eraldava klapi rike või õli lekkimine õhku jahutavatesse suruõhuturbiinidesse.
„Meeldiv see lõhn kahtlemata pole,“ möönis Nielsen, „kuid harva tähendab suitsuhais midagi tõeliselt ohtlikku.“
4. Mootori süttimine
Kui leegid ilmuvad nähtavale mootori käivitamisel, on tõenäoliselt tegemist ajapikku kogunenud kütuse süttimisega. Töötava mootori tekitatav reaktiivjuga kustutab lahtise tule hetkega.
Kui leegid lahvatavad põgusalt lennu ajal, on selle tõenäoliseks põhjuseks mõne linnu sattumine mootorisse. Seda juhtub suhteliselt harva, aga mõnikord siiski. Kumbki olukord pole ohtlik.
„Kokkupõrge linnuga võib vähendada mootori maksimaalset töövõimsust, aga sellisel juhul peab see lind olema tõeliselt kopsakas,“ rääkis Nielsen. „Varblane, tuvi ega isegi paar suurt hane üht lennukimootorit ära ei lõhu. Lindude sattumine lennukimootoreisse on igapäevane nähtus.“
5. Hapnikumaskide kukkumine tööasendisse
Õhurõhu järsk alanemine reisijatesalongis tähendab, et suruõhusüsteem on rikki läinud või lekib õhk lennukist mõne avause kaudu välja. Kõige hullemal juhul võib olla purunenud aken või uks või lennuki korpusesse tekkinud pragu.
„Need kõik on „normaalsed ebanormaalsused“ ehk olukorrad, mida harjutame lennusimulaatoris regulaarselt,“ rõhutas Nielsen. „Kõik lendurid on koolitatud laskuma kiiresti kõrgusele, kus välisõhu sissehingamine ei pane kedagi teadvust kaotama.“
