Balkani soe päike Tallinna kohal
Hopneri majas on avatud Gled-Airiin Saarso (lapitehnikas maalid) ja Silvia Pärmann (fotod) näitus “Balkan, mitte mingi tavaline poolsaar”, mis on sündinud seitsme aasta jooksul Balkanile tehtud reiside põhjal.
Balkani poolsaare riigid tunduvad koosnevat süngest ajaloost, masendavast statistikast, äärmuslikest emotsioonidest, õelast irooniast ja kirjust rahvaste seltskonnast, kellest teame peamiselt kreeklasi, keda me samal ajal – vähemalt viimastel aastatel - kõige vähem mõista suudame. Kohapeal süngus hajub ja Balkani peamisteks koostisosadeks muutuvad päike, päevalilled, rõõmus lärm ja vein.
Mustast merest kuni Montenegro ja Horvaatia rannikul varbaid pidi Aadria meres seisvate mägedeni laiuva Balkani poolsaare poliitiline olukord ja ajalugu on veel segasemad kui Lähis-Idas.
Balkani probleemid ei ole uued, mida oleks põhjustanud järjest kasvavad majanduslikud ootused ja demograafiline stress, (seda võiks aga öelda näiteks Läänekalda või mitme Araabia kevade sündmuste keerisesse sattunud riigi kohta). Balkani riikide lahendamata piiri- ja rahvusküsimused on olnud teravad juba Habsburgide ja Ottomani impeeriumide kokkuvarisemise ajast.
Ehkki piirkonda ei tohiks selles kontekstis vaadelda ühtsena – liiatigi arvesse võttes, et katsed sealseid riike ja rahvaid kategoriseerida pole kunagi kuigi edukad olnud – aga ometigi liidab miski peale geograafia selle piirkonna üheks. Seda "miskit" Gled-Airiin Saarso ja Silvia Pärmanni näitus otsibki.
Gled-Airiin Saarso on lõpetanud Tallinna Ülikooli magistrikraadiga kunsti-ja käsitöö erialal ning on tänase päevani õpetanud kunsti, käsitööd ning kunstiajalugu. Loovainete õppejõuna on ta loonud õppematerjale ning andnud koolitusi.
Kunst, käsitöö ja taaskasutus on olnud tema kired juba lapsepõlvest saati.
Ühe Eesti Lapitöö Seltsi asutajaliikmena on Gled- Airiin osalenud seltsi iga-aastasel näitusel oma töödega alates 1992. aastast. 1993.aastal sai ta laulupeo konkurss- näitusel Rahvusraamatukogus peaauhinna. Tema isikunäitus “Sõleroosid” on eksponeeritud kolmel korral erinevates Eesti linnades. 2013.aastal esitati ehete ja teiste rahvaste tekstiilidega täiendatud näitust “Indigenous Modernity” nime all New Yorgis ja Washingtonis.
Lapimaalideks vormistatud Balkanimaade reiside muljed kannavad kuuma päikest, värskeid maitseelamusi ning mitmekihilist kultuurilugu.
Silvia Pärmann on reisifotograaf ja -ajakirjanik, kes on viimased viisteist aastat, ehk pisut rohkemgi, igal võimalusel mööda maailma ringi sõitnud ja enamuse nendest aastatest pildistanud inimesi, kellega tee teda kokku on viinud. Ta on osalenud mitmel reisifoto rühmanäitusel ning esinenud kahe isikunäitusega: “Kolmekesi” (2015) ja “Kellega ma seni kohtunud olen” (2016).
Näitus jääb avatuks 16. jaanuarini 2017 Hopneri majas (Raekoja plats 18)
