Veidrusi lennunduse ajaloost: VZ-9 Avrocar - lendav taldrik Kanadast

VZ-9 Avrocar oli rootorlennumasin, mida üritas USA õhujõudude tarbeks välja töötada Kanada ettevõte Avro Canada. Lennumasina konstruktoriks-disaineriks oli John Frost, ning ühelt keskselt turborootorilt tõstet saanud lennumasin oli üks silmatorkavamaid eksperimente vertikaalselt tõusvate ja maanduvate VTOL-rootorlennumasinate ajaloos.

Õhus oleks see lennumasin selgelt meenutanud lendavaid taldrikuid ja kuigi 10 miljoni dollari eest suudetigi toota kaks prototüüpi, loobusid USA õhujõud ideest juba 1961. aastal.

Avrocarid õhus. Joonis reklaambrošüürist.

FOTO: Wikimedia commons

Esimese lennu jõudis VZ-9 Avrocar teha siiski 12. novembril 1959. Testlendudel ilmnes, et lennumasinal on selgeid probleeme tõukejõu ja stabiilsusega. Lennumasin oli mõeldud kahele piloodile, kuigi testidel istuski kokpitis korraga vaid üks.

Erinevatel aegadel kandis selle lennumasina väljatöötamine erinevaid koodnimesid: Projekt Y, Spade, Omega, Projekt Y-2, WS-606A, Projekt 1794 ja projekt Silver Bug, kuni lõpuks jäädi viimase nime VZ-9 Avrocar juurde.

Skemaatiline läbilõige

FOTO: Wikimedia commons

Tootmiskõlbulikku sellest ideest ei saanud, ka näitab see, et taldriku kuju ei pruugi taevas lendamiseks kõige otstarbekam olla. Kuid ta oli selgelt üks verstapost rootorlennunduse ajaloos.

https://edequity.org

Tehnilisi näitajaid:

• Meeskond: 2
• Lennumasina läbimõõt 5,5 meetrit
• Kõrgus: 1,07 m
• Tiiva pindala 23,6 m²
• Tühikaal 1361 kg
• Kaal õhkutõusul 2522 kg
• Kolm Continental J69-T-9 turboreaktiivmootorit
• Maksimaalne kiirus 483 km/, tegelikult saavutati vaid 56 km/h
• Lennukaugus 1601 km, tegelikult vaid 127 km
• Lennukõrgus 3048 m, tegelikult saavutati vaid 91 cm