Mehhiko veehoidla põhjast ilmus nähtavale 450-aastane hispaanlaste kirik

Río Grijalva ehk Río Grande de Guatemala ehk Río Mezcalapa, on 600-kilomeetrine jõgi, mis voolab Mehhiko Chiapase osariigist Tabasco osariigi kaudu merre. Nezahualcoyotli järv on aga tehisjärv, mis kerkis pool sajandit tagasi sellele jõele Malpaso tammi taha.

Nüüd on aga kaluritel võimalik viia turiste uudistama selle järve põhjast nähtavale ilmunud kirikuvaremeid. Paisjärve veetaseme alanemine ligemale 25 meetrit on vahepeal peidus olnud hooned jälle nähtavale toonud.

Niisiis tuli nähtavale ka pooltuhat aastat vana Quechula linnakese Santiago kirik, mis teadaolevalt hüljati 1773. ja 1776. aasta katkuepideemiate järel ja mille varemed, 61 meetrit pika ja 14 meetrit laia kiriku kümne meetri kõrgused müürid, nüüd jälle dramaatiliselt veehoidlast välja sirutuvad.

Tammil paikneb 1080 megavatine hüdroelektrijaam.Kuni 20. sajandi alguseni oli kasutusel ka Chiapase nn kuningamaantee, mis möödus kiriku eest. Nüüd ületab maantee veehoidlat kilomeetripikkuse raudbetoonsilla - Puente Chiapase peal.

Kirik jäi vee alla tammi valmides 1966. aastal ja vaid korra varem, 2002. aastal on ta jälle nähtavale ilmunud.

Legendaarne piiskop

Chiapase esimene piiskop Bartolome de las Casas (suri 1566), kelle ajal see kirik nähtavasti ehitati, toetas alguses Hispaania konkistadooride vallutusi, aga, olles saavutanud sõbralikumaid suhteid kohalike põliselanikega, hakkas aktiivselt nõudma orjanduse kaotamist. Juba 1541 saavutas ta ka seaduste vastuvõtmise, mis piirasid orjandust Peruus, aga Hispaaniast saabunud kolonistid hakkasid vihaselt protestima ja kuningas Carlos I (keisrina Karl V) pidi seaduse tühistama.