Tükike "unustatud Venemaad" keset Euroopat võib varjata kaheksandat maailmaimet

Euroopa poliitilist kaarti lähemalt uurides näeme Poola, Leedu ja Läänemere ranniku vahel midagi kummastavat. See väike tükk Venemaad, mis on mitmesaja kilomeetri kaugusel asuvast emamaast täielikult ära lõigatud, on Kaliningrad.

Tegemist on Euroopa Liidu liikmesriikidest ümbritsetud Venemaa eksklaavikesega, jäänukiga ajast, mil Balti riigid endise Nõukogude Liidu koosseisust lahkusid. On tähelepanuväärne, kui vähe sellest piirkonnast mujal Euroopas ja Ühendriikides teatakse.

Tehniliselt on Kaliningrad oblast, mis kuulub Vene Föderatsiooni koosseisu. See on kodu 900 000 venelasele, kellest paljud elavad oblasti sünges betoonpealinnas, mille nimi on samuti Kaliningrad.

Nime sai linn Stalini-aegse Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe Mihhail Kalinini järgi. Tolle sadamalinna rikkalik ajalooline pärand ulatub sajandite taha aga hoopis teise nime all — omal ajal oli linna nimi hoopis Königsberg ja see oli Preisimaa pealinn.

1225. aastal Saksa rüütliordu asutatud Köningsberg oli õitsev kauba- ja gildilinn, osa võimukast Põhja-Saksa kaubandusorganisatsioonist Hansa Liidust. Köningsberg oli kuulis oma kindluste, ülikoolide, katedraalide ja sildade poolest. Siin sündis ja veetis suurema osa oma elust filosoof Immanuel Kant.

Suurem osa Königsbergist tehti 2. maailmasõja ajal maatasa. Linna pommitas ägedalt Ühendkuningriigi lennuvägi, seejärel, 1945. aasta aprillis hõivas selle Punaarmee.

Järelejäänud sakslastest elanikkond kas põgenes või küüditati maalt välja, linnale anti uus nimi ja suur osa selle ajaloolisest pärandist maeti betooni alla. Nüüdisajal iseloomustavad linna troostitud betoonist tornmajad ja kõrge töötuse määr.

Venemaa ainsa sadamana Euroopas, mis püsib aastaringselt jäävaba, on oblast praegu koduks muljetavaldavale nn Balti mere laevastikule (vn Балтийский флот), Venemaa Läänemere flotillile. (Tõsi, ka Krimm on aastaringselt jäävaba, kuid sealne geopoliitiline olukord hetkel üsna keeruline.)

Kaliningradi piirkonda on koondatud ka hulgaliselt vägesid ja relvi, mis lääneriikidele kasvavat muret teeb. Kaliningrad on Venemaa sõjalise riistvara kuhjamiseks „loogiline koht“ — nagu võimalus ründeoperatsioonide baasi juhtimiseks ilma oma kodumaa territooriumilt lahkumata.

Kaliningradi praegune hall betoonvälimus peidab kunagist kaunist keskaegset linna — ja võimalik, et ka kadumaläinud nn kaheksandat maailmaimet.

See on seotud Nõukogude majaga (vn Дом советов), 1960. aastal Kaliningradi oblasti halduskeskuseks kavandatud hoonega, mille eksterjööri ehitamine viidi küll viimaks lõpule 2005. aastaks president Putini külaskäigu ajaks, kuid mille sisemus on siiamaani tühi ja viimistlemata.

Kuulduste kohaselt on see rajatis viimseks puhkepaigaks Merevaigutoale, ühele olulisematest 2. maailmasõja käigus kaduma läinud kunstiteostest.

Preislaste valmistatud ja tsaar Peeter I-le kingitud kuld- ja merevaiktahveldisega kamber, mida omal ajal peeti kaheksandaks maailmaimeks, paigaldati Talvepaleesse ja hiljem viidi Tsarskoje Selosse Venemaa keisrikoja suveresidentsi.

2. maailmasõja ajal võtsid sakslased Merevaigutoa tükkideks ja saatsid Königsbergi, kus see pidi Saksa ordu lossis vaatamiseks välja pandama.

Pärast lossi pommitamist pole keegi aga enam teadaolevalt Merevaigutuba näinud. Küsimus, kas see on jätkuvalt peidus vana lossi varemete all või varastas keegi selle ära, on üks maailmasõja suurtest mõistatustest.