Tuhkatriinulood Kampala slummidest
Kui jätta kõrvale safarisõbralikud looduspargid ning hõimutantse demonstreerivad turismikeskused, on võimalik ka pigmendivaestel seiklejatel sukelduda Uganda päris igapäevaellu ja näha seda oma ilus ja valus.
Ida -Aafrikas Victoria järve põhjakaldal asuvast kireva ajalooga Ugandast on saanud viimastel aastatel Aafrikat külastava turisti jaoks meelissihtriike. MTÜ Mondo projekti raames oli mul võimalus 2016. aasta augustis tutvuda Kampala slummides tegutsevate eraalgatuslike organisatsioonidega, kes arendavad laste huvitegevust.
70% Uganda 38 miljonilisest rahvaarvust moodustavad alla 25-aastased. Ligi 19 miljonit on neist nooremad kui 14. Demograafiline plahvatus on eriti tuntav Uganda pealinna Kampala kihavatel tänavatel. Riigis, kus kirjaoskajate osakaal on vaid 78,4% ei suuda paraku valitsus tagada pealetuleva põlvkonna harimist kaasaegsetel tingimustel. Eriti probleemne on tütarlaste varane koolist väljalangemine rasestumise tõttu, kuna vaid 30% viljakas eas naistel on ligipääs rasestumisvastastele vahenditele. Seetõttu ongi tekkinud vajadus niiöelda sotsiaalse ettevõtluse vormi järele, kus innukad inimesed omal initsiatiivil täidaksid lüngad ühiskonnas, kuhu valitsejate käed ei ulatu või isegi ei taha ulatuda.
Kampala slummid oma igapäevaelu askeetlikkuses ning brutaalsuses peidavad aga ka säravaid lugusid inimestest, kes suudavad kõigest sellest vaatamata luua midagi ja täita eelkirjeldatud lünki, mis kiirgub ka kaugemale kui vaid oma slummi kogukond.
Maleklubi
Kampala ühe suurima slummi Katwe majade rägastikku on ennast peitnud alates 2004. aastast slummilastele mõeldud maleklubi. Ületades paar lahtist kanalisatsioonijõge ning pugedes värskelt pestud pesu vahelt läbi, jõuab Som Chess Academy'ni. Uhkest akadeemilisest nimest vaatamata kujutab õppeasutus endast kahte tuba ja neid ühendavat sisehoovi, kus ainsateks mööbliesemeteks on päevinäinud pingid. Olustikule lisab viisakalt öeldes nüanssi mitmetahuline slummiaroom. Jalgpallifanatist inseneri haridusega Robert Katende on nüüdseks juba üle 12 aasta õpetanud oma initsiatiivil sadadele kooliealistele lastele malet. Ühte kahest toakesse sisenedes leiab eest tosin kümnel ruutmeetri põlve otsas malet mängivat last, nende ees on noor hakkaja malekooli vilistlane Richard, kes innukalt õpetab oma järglastele male reeglistikku. Katende õpetusi on saanud kokku üle 200 lapse, täna on koolis 80 õpilast. Aastate jooksul on akadeemia laiendanud end nii Kampalas kui ka Põhja-Ugandas. Malet kogunevad lapsed mängima koolipäevadel pärastlõunasel ajal, koolivaheajal aga ei ole sel aga mingit tähtsust, kas päike on loojunud või juba uuesti tõusnud - malet mängitakse kogu aeg. Mängude vahel pakub Katende annetuste toel sooja putru, mis on tegelikkuses ka üks peamiseid põhjuseid, miks slummilapsed maleni jõuavad.
Kuigi suurel jaol on olnud malekooli eestvedaja Katende see, kes on viinud Uganda malemängijate konkurentsivõime Ida-Aafrikas kõrgemaiks ning Aafrikas üleüldiselt tipp 10sse, ei ole tema jaoks tähtsad tiitlid või karikad. Katende suurem eesmärk on slummilaste elu integreerida malemänguga ning omandatud oskuste põhjal luua platvorm, kus lapsed saaksid ise oma elu juhtida. Oskused, mida rakendatakse malemängus, on tihtipeale puudu slummilaste enda elust. Kuidas planeerida oma elu väheseid ressursse kasutades jõudmaks võimalikult kaugele, kuidas seada oma elule eesmärgid ning milliseid strateegilisi otsuseid tuleb selleks teha - need on vaid vähesed jututeemad, mida Katende iga lapsega eraldi käsitleda püüab. Katende suurimaks panuseks noorte elus on aga olnud oskus panna lapsed unistama.
Phiona Mutesi on tütarlaps, kes oma venna eeskujul tuli Katende maleklubisse sooja putru sööma, selle kõrval hakkas ka malet mängima. Loomulik talent, mis Phionas peitus, viis ta Uganda meistritiitlini ning vaid 14-aastaselt oli ta Uganda esindusmeeskonna liige Siberis toimunud male MM-võistlustel. Phino Mutesi elu on tõeline tuhkatriinulugu, kus koolist välja kukkunud ning tänaval maisi müünud tüdrukust saab peaaegu üleöö malemeister. Tema lugu on täna inspiratsiooniks tuhandetele kohalikele tüdrukutel, kes tema eeskujul on liitunud maleklubiga või lihtsalt saanud rohkem usku, et imed siiski võivad juhtuda. Samuti on inspiratsiooni saanud ka Disney meediakonglomeraat koostöös filmirežissööri Mira Nairiga, kelle hiljuti esilinastunud "Queen of Katwe" (peaosades Lupita Nyong'o ja David Oyelowoga) põhinebki eelkirjeldatud lool.
Jalgpalliklubi
Hommikune bodaboda (mootorrattatakso, mis on peamine ühistransportivahend Ugandas) ellujäämisretk läbi linna olematute liiklussõlmede, viib järgmise slummi südamesse, kus tegutseb annetustetel põhinev Watoto Wasoka nimeline jalgpalliklubi. Alates 2009. aastast on kohalike ning sakslaste koostööl alus pandud jalgpalliklubile, kust on välja kasvanud ka tänaseks Uganda rahvusmeeskonnas mängiv staar. Noored Kampala slummis saavad iga päev põhjaliku füüsilise treeningu, kuid ka oskuse koos töötada ning areneda meeskonnana. Aastate jooksul on klubist läbi käinud 5000 noort, kellest 300 on spordistipendiumi toel saanud jätkata oma kooliteed ka gümnaasiumis. Klubi ühiselamutoas on kahele 3-korruselisele narivoodile end sisse seadnud 10 poissi. Läbikolletanud poroloonmatid ning higist rõske ruum ei paista poisse morjendavat. Paratamatus on see, et enamikel on neist kodus veelgi keerulisemad tingimused. Poiste omavahelises suhtluses on tunda tugevat koostöövaimu, mis tegelikkuses on slummis, kus igaüks seisab enda eest väljas, küllaltki harv nähtus. Tugev vendlus õhkub ruumist ka jalgpalli platsile, kus pärast pooleteisetunnist vastasmeeskonna "väikest viibimist" algab tõeliselt mehine matš. Ümbruskonna ainsale allesjäänud platsile, mis on samuti India investorite juhtimisel peagi ehitusplatsiks muutumas, on kogunenud vaatama täiesti arvestatav publik. Eelnimetatud palliplatsi kriis on tegelikkuses jalgpallihuvilistele suurt muret valmistav, Kampala linnavalitsus on viimase paari aasta jooksul erinevate müügitehingutega vähendanud väljakute arvu 68-lt 30-le.
Pigmendivähesus ning fotokaamera ninal ei saa ümbruskonnas jääda paraku märkamatuks. Eemalt kostuv väikeste slummilaste kisa muutub iga hetkega valjemaks kuniks lõpuks haartakse seljatagant kinni ning hakatakse kaamerale poseerima. 10 eelkooliealist last tõmbavad peagi jalgpallimatšilt tähelepanu endale, poseerides mitukümmend minutit. Edasi kõnelevad enda eest kohtumisest sündinud pildid.
Vaatamata vähestele rahalistel võimalustel on sotsiaalne ettevõtlus õitsemas ka seal, kus seda kõige vähem oodata. Oma inimeste initsiatiiv on see, mis tõmbab kaasa ka teised muutmaks elukeskkonda enda ja oma järeltulevatele põlvkondadele paremaks.
Autori reis toimus koostöös MTÜ Mondoga osana Euroopa Komisjoni poolt rahastatavast projektist Media4Development.
Loe lähemalt:
Phiona Mutesi elulugu
Som Chess Academy
Watoto Wasoka
