Kohe täna värvilisse rappa!

Kui esimesed öökülmad on oma töö teinud, tõmbavad metsad värviliseks. Sama juhtub ka rabas. Oktoobris karge sügisega rappa minnes leiab alati midagi ilusat. Rabarajad on paljudes kohtades ka laudteega, nii et isegi jalga ei saa märjaks. Kui tahad aga teelt kõrvale astuda, siis räätsad on alati abiks. Need kolm raba võiksid olla head kohad, kuhu oktoobris minna.

Kakerdaja raba
Rabaradade ilusaim Lõuna-Kõrvemaal asuv märg maastik kulgeb kuni Kakerdaja järveni korraliku laudteega, kõrvale põikavate rajajuppidega ja puhkekohaga raja alguses, järve kaldal ja raja lõpus. Kohalejõudmiseks peab vaid õige teeotsa Perila-Jäneda maanteelt üles leidma – Tallinna poolt tulles natuke üle kolme kilomeetri pärast Jägala jõe ületust, Jäneda poolt tulles 12 km Jägala-Kärevete teelt Vetla poole ning siis vasakule metsa.
Loodusemehed ja fotograafid on nimetanud selle raba üheks Eesti ilusaimaks ja see tähendab, et rahvast võib seal nädalavahetusel olla murdu. Varahommikul ja nädala sees aga mitte nii palju. Laudtee pikkus Noku talu juurest Mõnuvere metsateeni on 4,5 km ja selle ainsaks puuduseks on, et üle raba saades tuleb kas sama teed pidi tagasi kõndida või teha 15-20 km pikkune tiir ümber raba. Aga eks seegi on mööda metsateid huvitav. Siis läheb raba peale juba terve pikk päev.

Mukri raba
Kakerdajast hoopis vähetuntum, väga paljude jaoks täiesti tundmatu rabarada asub Rapla-Türi suunas Eidapere lähedal. Sinna saab ka rongiga – raudteejaamast raja algusse on vaid 2,5 km.
Mukri teeb huvitavaks erinev maastik. Alguses võsane, siis raba, siis aga rabasaared ja vesiroositiigid, mida ei kohta igal pool. Tiikide kaldad õõtsuvad mõnusalt. Vesiroosilehtede vahel kulgevad veel luiged. Vaatetornid ja laudtee on küll kohati kehvad, kuid tee on läbitav.
Kui raja lõpp käes 2,4 km pärast, siis leiab sealt autoparkla ja varjualuse koos kuivade puude ja lõkkeasemega. Nii et lisaks saab ka pikniku ära pidada.

Pääskula rabarada
Et midagi käegakatsutavat ka linnainimesele oleks, on kolmandaks valikuks Pääsküla rabarada. Seda saab külastada linnast välja minemata. Omapärane on see, et ega sellist tõelist rabamastikku palju polegi, kuid see-eest leiab klassikalise laudtee, tiigikesed, kidurad männid ja põlendiku, kuhu igal aastal tagasi tulles on võimalik näha, mismoodi loodus kunagisest metsatulekahjust märkamatult taastub.
Keset ringina kulgevat rada on vaatetorn, mis sel suvel põlema pandi. Õpperajal on infotahvlid linnadžunglist saabujale. Raja pikkuseks 4,5 kilomeetrit, peale saab minna näiteks Hiiu tänava lõpust.