Kas sina julgeksid lennata ilma piloodita lennukis?
Droonide ja isesõitvate autode, busside, rongide, laevade jne ajastul on selge, et lauale on pandud ka iselendavate lennukite idee. Juhita rongid kihutavad juba ammu raudteedel, miks mitte tõsta õhku ka piloodita reisilennukeid. Niigi võtavad piloodid autopiloodilt kangi vaid maandudes ja õhku tõustes,
Ilmneb, et suurim küsimärk piloodita lennukite korral on see, kuidas reisijaid lennukisse saada. Hirm täisautomaatika ees on siiski olemas. Lennukiõnnetusi tuleb küll harvemini ette kui autoavariisid, aga lennukite alla kukkumise probleemi pole lõplikult kaotatud. Hirm lennukisse astuda pole enam nii suur, kui ehk aastakümneid tagasi, aga on endiselt olemas.
Maandumise ja õhkutõusu automatiseerimine pole just keeruline, aga inimlik faktor ei tähenda alati vaid inimlikke eksitusi juhtimisel. Inimene piloodikabiinis on siiski ka reisijaid rahustava rolliga. Senised uuringud kinnitavad, et reisija siiski tunneb end kindlamalt, kui piloot on temaga samas lennukis ja vastutab turvalise kohalejõudmise eest. Mitte ei kosta lennuki kõlaritest teadet "Siin teie piloot maa pealt."
Robotreisilennukite poolt ja vastu argumendid on kõik laual, kuigi seni on lennunduse asjatundjad selles küsimuses jagunenud 60:40, ehk vaid kolm viiendikku nendest arvavad, et järgmise 40 aasta järel pole piloote enam vaja. Lennukitootjad Boeing ja Airbus näevad ette lennuliikluse tihenemist ja hoopis pilootide põuda.
CES-tehnoloogiamsessil esitlesid hiinlased hiljuti iselendavat helikopterit Ehang 184, kuhu mahub küll vaid üks inimene, aga ette antud sihtpunkti jõuaks lennuvahend ikka ise, robottehnoloogiat kasutades. Alternatiiviks oleks ka kaugjuhtimine maa peal olevatest juhtimiskeskustest, nagu seni sõjadroonide puhul.
Teadlased ja leiutajad selgelt jätkavad katsetusi iselendavate õhusõidukitega, mis võiksid vedada ka reisijaid. Tehnoloogia on selgelt nende turule tulekuks valmis, inimeste hoiakud aga seni veel mitte.
Autopiloot või kaugjuhtimise võimalus poleks lasknud ehk Germanwingsi reisilennukit vastu mäge põrutada, aga samas poleks autopiloot toime tulnud lennureisijate päästmisega mõne aasta eest Hudsoni jõkke maandudes. Ja ka tehnika võib üles öelda kõige ootamatumas kohas, nagu teame hiljutisest inimohvriga avariist isejuhtiva autoga. Aga alla kukuvad ka piloodiga lennukid.
Niisiis, tagavaralahendusi, mis üksteist täiendaks, on lennunduses vaja, mitte tingimata nende üksteisele vastandamist, à la kas piloot või autopiloot, aga mitte mõlemad korraga. Küll võib aga ennekõike lennufirmadel, kelle lennukid suudaks ka ise tõusta ja ise maanduda, tekkida tulevikus rahaline huvi kulusid optimeerida piloote koondades.
Pentagon sisuliselt juba ongi üle läinud droonisõjandusele just pilootide nappuse ja kokkuhoiu tõttu.
