Lummava looduse ja kultuuriga “jaanuari jõgi”

Rio de Janeiro on üks väga erakordne linn. Hoolimata linna nimest pole seal ühtegi jõge. Küll aga asuvad seal uute maailmaimede hulka arvatud Kristuse Lunastaja kuju, kuulsad rannad ja mäed ning palju muudki vaatamisväärset.

Käesoleva aasta suveolümpiamängud (XXXI olümpiaadi suveolümpiamängud) toimuvad 5.–21. augustini 2016 Brasiilias Rio de Janeiros. Võistluste peaareeniks saab Maracanã staadion. Olümpiamängud on kahtlemata vaatamist väärt suursündmus. Peale spordivõistluste on aga Rio de Janeiros väga palju muudki vaadata ja oma silmaga avastada. Seda ilmestab ka fakt, et Riot külastab igal aastal ligi 3 miljonit turisti.

See koht on aastasadu võlunud inimesi üle kogu maailma oma kuldsete randade ja vihmametsadega kaetud mägedega. Ääretult kaunis loodus lämbes troopilises kliimas on mõjutanud sealset rahvast, kes juba oskavad hetke nautida, suuri pidustusi korraldada ja maailmaasju mitte väga tõsiselt võtta. Nii keeles kui ka toidus domineerib portugali kultuur.

Rio de Janeiros on lähistroopiline kliima, mis on tüüpiline savannidele. Sellele on lähedane mussoonkliima ja sageli ongi suvel linnas pikad vihmaperioodid.

Kõige palavam kuu on veebruar (keskmiselt +27 °C), kõige jahedam juuli (keskmiselt +21 °C). Seega on ka mõistetav, et augustis algavad olümpiamängud on planeeritud sportlastele võimalikult sobivale perioodile. Rio de Janeiro linnastus on suvel sisemaal tavalised temperatuurid üle +40 °C, kuigi mitte pikka aega järjest, aga Rio de Janeiro linnas üldjuhul nii kõrgeid temperatuure ei esine, sest meretuul jahutab õhku.

Linna ristiisaks Portugali maadeavastaja

Kuidas linn sai endale nime, mis üldsegi ei vasta tegelikule pildile, sest Rios ei asu ühtegi jõge? Süüdi on siin Portugali maadeavastaja Gaspar de Lemos, kes jõudis 1501. aastal suurde Brasiilia merelahte ning arvas, et tegemist on jõesuudmega ja pani sellele nimeks “jaanuari jõgi” ehk Rio de Janeiro.Sajandite jooksul kujunes see kindlalt pealinnaks, sest kohvi-, kulla- ja teemandikaubandus toimus suures osas Rio sadamate kaudu. Riol on ka oma hellitusnimi – Cidade Maravilhosa ehk Imepärane linn. Muide, tähed Brasiilia lipul sümboliseerivad just Rio taevast.

1822. aastal kuulutas keiser Pedro I Brasiilia Portugalist iseseisvaks ning kuningliku perekonna uhked paleed on säilinud linna teiste kauneimate hoonete seas.

Suhkrupeamägi ja Lunastaja Kristuse kuju

Keisririigi ajal oli Rio de Janeiro orjakaubanduse keskus. Juba 1819 oli linnas 145 000 orja. Brasiilia oli viimane riik maailmas, kus orjus ametlikult lubatud oli. Pealinna tiitel läks küll 1960. aastatel Brasiliale, kuid Rio peegeldab ikkagi riigi tõelist ole- must.

Rio de Janeiros asub kuulus Lunastaja Kristuse kuju või Kristuse Lunastaja kuju (portugali keeles Cristo Redentor), mis on Brasiilia ja kogu maailma suurim art déco stiilis skulptuur. Kuju on 39,6 meetrit kõrge ja kaalub 635 tonni. Merepinnast on kuju umbes 700 meetri kõrgusel. Selle jalamilt avaneb vaade Tijuca Forestini rahvuspargile. Kuju on valmistatud raudbetoonist ja voolukivist.

Lunastaja Kristuse kuju on katoliikluse sümbol Brasiilias. Kuju hakati ehitama juba 1921. aastal, aga töödega jõuti lõpule alles 1931. aastal. Monument avati 12. oktoobril 1931. Kuju on tabanud ka kuri pikselöök, mille tagajärjel vajas see renoveerimist. 7. juulil 2007 arvati Kristuse Lunastaja kuju uute maailmaimede hulka.

Rios paikneb ka üks maailma kõige tihedamini asustatud piirkondi Copacabana, kus elab umbes 25 000 inimest ruutmeetri kohta. Copacabana on ka üks Rio kuulsamaid randu. Maailma parimate randade nimistust leiab Ipanema ranna. Rios on rohkem kui 50 km ulatuses randasid.

Igalt Riost tehtud pildilt vaatab kindlasti vastu Sugar Loaf Mountain, mis on üks suurimaid mäeronimise sihtkohti maailmas oma 270 erineva rajaga. Suhkrupeamägi (portugali keeles Pão de Açúcar) on kaljumägi, mis tõuseb merepinnast 396 m kõrgusele. Tippu viib 1400 m pikkune köisraudtee, mis kannatab 65 inimese raskust.

Suhkrupeamägi on üks väheseid graniidist ja kvartsist kaljumägesid, mis tõuseb otse veest. Mägi sai oma nime suhkrukaubanduse tippajal, kui suhkruplokid pandi koonilistesse savist tehtud vormidesse, mis kujult meenutasid mäetippu.

Lummavad joad

Muidugi on olümpiamängude ajal väga tähtis koht Maracanã staadion, mis hoiab suurima osavõtjate arvu rekordit – 200 000 fänni, kes tulid vaatama otsustavat jalgpallimängu 1950. aasta MMil, kus Brasiilia paraku kaotas Uruguayle.

Centro küljel Lapa linnaosast Lunastaja Kristuseni mäeküljel kõrguvat maalilist Santa Teresa linnaosa tuntakse peamiselt tänu selle ajaloolistele trammidele. Seal asub maailma vanim elektriline trammitee bondinho.

Peale Rio on Brasiilias veel küllaga põnevaid kohti, mida tasuks külastada. Näiteks Iguazu joad, mis paiknevad Brasiilia ja Argentina piiril keset džunglit. Need joad on maailma võimsaim jugade kompleks ning üks seitsmest uuest loodusimest. See on 2,7 kilomeetrit pikk, 82 meetrit kõrge ning koosneb 270 joast. Iguazu jugadele pääseb ligi nii jalgsi, autoga kui ka paadiga.

Karnevalide linn

Rio karneval ehk Rio de Janeiro karneval on igal aastal toimuv suure ulatusega festival. Seda peetakse maailma suurimaks karnevaliks. Karnevalist osavõtjaid või karnevalile kaasa elamas on rahvarohkematel päevadel enam kui 2 miljonit inimest päevas. Esimene Rio karneval toimus juba 1723. aastal. Rio karneval toimub enne vastlapäeva, st enne paastuaja algust.

Karnevale toimub Brasiilias tegelikult igas väikses külas ja linnakeses. Rio karnevali paraadist võtab osa väga suur hulk sambatantsijaid. Ainuüksi Rio de Janeiro linnas on enam kui 200 sambakooli. Karnevali üks eesmärk on erinevate sambakoolide omavaheline võistlemine.

Iga sambakool valib karnevaliks omale teema, mida karnevali käigus üritatakse etendada. Teemaga seotult valitakse kostüümid, kaunistused, koreograafia jms. Sambadroomil toimub pidu hommikuni ning näha saab kostüüme ja melu.

Allikad: Wikipedia, rio-carnival.net, reisijuht.ee, gomaailm.ee