Miks välismaal olles kõik inimesed lühemad tunduvad?

Maailma suurima inimeste pikkuse uuringu järgi on planeedi pikimad Hollandi mehed ja Läti naised. Nii Eesti mehed kui ka naised on aga oma sookaaslaste hulgas kolmandal kohal.

Uuringu viisid läbi Imperial College Londoni teadlased ning see avaldati ajakirjas eLife, vahendab Reuters.

Avastati, et mõned rahvad on viimase 30-40 aasta jooksul kasvamast lakanud, vaatamata sellele, et tegid spurdi vaadeldud aastasaja alguses.

USA oli üks esimesi rikkaid riike, mille rahva kasv peatus, järgnesid Suurbritannia, Soome ja Jaapan. Hispaania ja Itaalia ning paljude Ladina-Ameerika ja Ida-Aasia riikide elanikud kasvavad aga endiselt.

Mõned rahvad Sahara-taguses Aafrikas, Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas on aga viimase 30-40 aasta jooksul keskmist pikkust kaotanud.

Inimese pikkus on suuresti seotud toitumise ja keskkonnafaktoritega, kuigi üksikisikute puhul võivad rolli mängida ka geneetilised faktorid. Lapsed ja teismelised, kes saavad paremat toitu ja elavad paremates tingimustest, kipuvad olema pikemad.

Lapse kasvu juures võib rolli mängida ka ema tervis ja toitumine raseduse ajal, teatavad uurijad.

„See uuring annab meile pildi rahvaste tervisest viimase sajandi jooksul,“ ütles Imperial College’i rahvaterviseprofessor Majid Ezzati.

800-liikmeline uurimismeeskond, mis tegi koostööd maailma terviseorganisatsiooniga (WHO), kasutas erinevatest allikatest pärit andmeid. Neist tekitati informatsioon 18-aastaste pikkuse kohta 1914.-st kuni 2014. aastani.

Leiti, et Iraani meeste keskmine pikkus on kasvanud 16,5 ja Lõuna-Korea naiste pikkus 20,2 sentimeetri võrra.

Veel leiti, et pikimad on Hollandi mehed keskmise kasvuga 182,5 sentimeetrit ja Läti naised keskmise kasvuga 170 sentimeetrit.

Lühimad mehed maailmas elavad Ida-Timoris (keskmiselt 160 sentimeetrit) ning lühimad naised Guatemalas (keskmiselt 149 sentimeetrit).

Pikimate ja lühimate rahvaste kasvuvahe oli 2014. aastal meeste puhul 23 sentimeetrit ning on 1914. aastaga võrreldes neli sentimeetrit kasvanud. Naiste puhul on kasvuvahe sajandi jooksul samaks jäänud ja on umbes 20 sentimeetrit.

Meeste ja naiste pikkuse vahe on sajandi jooksul umbes samaks jäänud: 1914. aastal oli see keskmiselt 11 sentimeetrit ja 2014. aastal 12 sentimeetrit.

Pikimate meestega rahvad 2014 (sulgudes koht edetabelis 1914. aastal):

1. Holland (12.)
2. Belgia (33.)
3. Eesti (4.)
4. Läti (13.)
5. Taani (9.)
6. Bosnia ja Hertsegoviina (19.)
7. Horvaatia (22.)
8. Serbia (30.)
9. Island (6.)
10. Tšehhi (24.)

Pikimate naistega rahvad:

1. Läti (28.)
2. Holland (38.)
3. Eesti (16.)
4. Tšehhi (69.)
5. Serbia (93.)
6. Slovakkia (26.)
7. Taani (11.)
8. Leedu (41.)
9. Valgevene (42.)
10. Ukraina (43.)