Joshua Tree rahvuspark – elu nagu filmis
Eestikeelse nimega lühilehine tääkliilia on mõne haruga puu, mille igas tipus kasvaks just kui kaktus või siis meie mõistes näeb see välja nagu värskelt kärbitud paju. Rahvuspargi piirist algab ka meeletu Joshua puude maastik, mis lõpeb pargist välja sõites sama äkki, kui oli alanud. Samas leidub Joshua puid suures osas kogu Mojave kõrbes. Joshua puud teeb huvitavaks ka see, et neil pole puuringe, mistõttu on keeruline täpselt öelda, kui vanad need puud on. Teadlased arvavad, et keskmiselt kasvab üks puu 150 aasta vanuseks.
Muide, kuna ameeriklased tõeliselt armastavad drive-in’e (ka apteegist võib oste teha läbi autoakna), on ka suur osa siinseid rahvusparke autoga läbi sõidetavad.
Joshua Tree on tõeline kõrbe paradiis. Ning sellega ka tõeline kõrbekuumus – mais on keskmine temperatuur 30 kraadi ja juulis juba 38. Seejuures ka keskmine sademete hulk null. Kogu rahvusparki ilmestab lisaks puudele ka suured kivimürakad, mis on just kui mänguhoos ritta ja hunnikutesse laotud. Võtsimegi nende kivihunnikute vahel ette väikese matka ja tajusime, et soovitus 4 liitrit vett kaasas kanda, on täiesti mõistlik.
Pärast kõrbematka võtsime suuna Las Vegase ja Grand Canyoni poole, kuid otsustasime kiirtee asemel sõita läbi kõrbe. See lõputu tühjus ja silmapiiritu kõrb on midagi kirjeldamatut. See tunne, mis tekib läbi kõrbe sõites, paneb mõtlema, kui väikesed me ikka siin maakeral oleme. Ning see tunne, kui pärast tunde üksindust sõidab lõpuks vastu teine auto ning teele jääb üksik bensiinijaam, on jällegi nii lõputult maandav. Kogu tee läbi Mojave kõrbe on täpselt nagu filmis.
Soovitus – kui sul pole väga kaua aega parki avastada, võta ette üks matk arvukatel matkaradadel. Näiteks on ideaalne tunniajane matk Hidden Valley’s või ka Key’s View. Kui sul on aga rohkem aega, pakub rahvuspark ka võimalusi siin telkida nii telkimisaladel, aga ka täiesti keset metsikut loodust.
