Loe, mille poolest on Lääne-Eestis asuv Kalana suurim „varakamber“ maailmas!
Lubjakivi plaatide vahel leidus hulganisti pruunikat orgaanikarikast vetikamaterjali, mis nii vanade organismide puhul on täiesti erakordne ja mitte ainult Eestis vaid kogu maailmas.
Sealt edasi on karjääri külastatud lugematu arv kordi ja üllatused on jätkunud ning peaaegu iga kuu tuleb kivimkihtide vahelt päevavalgele midagi uut.
Lubjakivikihid ja fossiilid, mida Kalana karjääris kaevandatakse, tekkisid umbes 440 miljonit aastat tagasi, Siluri ajastul. Eesti asus siis lähistroopilises kliimavöötmes — ekvaatorist lõuna pool — ja oli kaetud madala merega.
Geoloogid on välitööde käigus karjäärist leidnud suurel hulgal just sellel ajal Eesti aladel elanud veeloomi, näiteks nautiloide, tigusid, koralle, meriliiliaid, käsijalgseid ja graptoliite. Kalana kivim sisaldab hulgaliselt ka mikroskoopilisi kivistisi, mis enamasti on suuremate loomade säilinud osised või väga pisikesed loomad (näiteks skolekodondid, konodondid, karpvähid ning sammalloomade ja käsnade mikroskoopilised osised).
Kalana kõige suurem aare on aga makroskoopiliste lubistumata vetikate leidmine. Nende leidude põhjal võib kindlalt väita, et tegu on ühe rikkalikuma vetikate „varakambriga“ kogu maailmas.
Kalana sarnaseid, üliharuldaste ja erakordselt hästi säilinud kivististe leiukohti on maailmast teada vaid üksikud — neist tuntum asub Põhja-Ameerikas, kuid eri liike on sealt kirjeldatud poole vähem kui meil siin Eestis
Kalana leiud on pakkunud maailmale umbes 10 uut vetikaliiki. Kuigi lähiaastatel kaevandatavad varud ammenduvad ja karjäär suletakse, on geoloogid kogunud hulgaliselt proove, mis tõenäoliselt toovad uusi liike ja paremat arusaama sellest milline oli elu Eesti aladel 440 miljonit aastat tagasi, ehk 200 miljonit aastat enne kui ilmusid esimesed dinosaurused.
