Samuti saab jalgratta siduda alati puu külge ning minna suplema ühte Põhjala kaunimasse siseujulasse või nautida head sööki mitmes kohalikus kultuuritehases. Jalgratas annab vabaduse ja hoopis laiema ning avarama liikumisareaali. Helsinki linnateed on väga head sõitmiseks nina kuklas ja ringi vaatamiseks. Omaette lõbus on aga ka rattaga praamile minek – sisenemine ja väljumine toimub autodekilt.

Alati on valida liikumisvahenditeks oma kaks jalga ning kohalik linnatransport – Helsingi bussi-, metroo- ja trammivõrgustik toimivad kiirelt, täpselt ning mugavalt. Kõik mainimisele tulevad paigad on veerand tundi kesklinnast. Auto on üks vahend, millega Helsingit uudistama minna pole mõtet. Niisiis … broneerige piletid ja minge jala või rattaga naabritele külla!

Helsingi on suurlinn ning selle avastamine ei ole tehtav vaid paari päevaga. Lisaks tuleks paljude põnevate kohtade nägemiseks kas tunda kohalikke või teha uurimustööd.
Reisijuht.ee tegi uurimustöö teie eest ära ning pakub välja viis Helsinki hästi peidetud pärlit:

Helsingi üks paremini kaitstud saladusi ja teemante on kaubanduskeskus Forum taga paiknev Ürjökadun Uimahalli. Tegemist on 1928. aastal avatud siseujulaga, mis oli aastakümneid Soome pealinna ainus aastaringi kasutatav supluspaik. Kuni 1967. aastani tegutses ujula eraettevõttena, kuid müüdi siis Helsingi linnale, kes on hoidnud läbi renoveerimiste ujula 100% autentsena ning 20date hõngu on tunda igal ujula ruutmeetril.

Ujula muudab väga eriliseks näiteks see, et nädalapäevad on jagatud võrdselt meeste ja naiste päevadeks ning siis ühiskülastuse päevadeks. Tähendab see seda, et sooliselt segregeeritud päevadel on võimalik end ujulas tunda “täiesti vabalt”. Ujula on jagatud kaheks korruseks nii, et esimesel korrusel on tavapärased riietuskapid ja -kabiinid, teist korrust täidavad aga “puhketoad” ehk kardinaga eristatud nurgad, kus lisaks lauakesele, toolile ja peeglile leidub ka voodi.

Lisaks saab Yrjö Cafe'st tellida omale keelekastet ja suupärast ning nautida sõprade või perega ühist ampsu vaadates alla basseinile. Loomulikult on ujulakompleksis ka mitmeid saunu ja iluprotseduuride võimalusi. Kindlasti soovitan minna Yrjösse nautima seda ligi sajanditagust atmosfääri ning tunnetama aja liikumise teist kiirust. Minipuhkus linnakärast. Pilet ujulasse on Helsingi kohta vapustava hinnaga ehk vaid 5.50 eurot täiskasvanule, kui on soov nautida ujumiste vahele ka väikest uinakut, tuleb rahakotti kergendada aga 14 euro võrra. Kulu on aga täielikult Yrjökadu kogemust väärt.

Ujula

Helsingi vaste meie Telliskivi Loomelinnakule või Kultuuritehasele, mis sai loodud 2004. aastal vanasse Töölö trammidepoosse. Korjaamos on Põhjala suurimad teatri ja kinosaalid, galeriid ning suur restoranide/kohvikute ala. Sisuliselt on tegemist ühe suure ja multivõimalustega kultuuritehasega, kus võib veeta terve päeva nautides erinevat kunsti, teha tööd ja hästi süüa. 2012. aastal Helsinki Disainiaasta tarbeks tehtud renoveerimistööd tõid Korjaamosse Helsinki linna ühed parimad avalikud tööpaigad, mida saab igaüks rentida tunniks või päevaks. Söögist pakub Töölö trammidepoo nii sushit ja veini kui ka peakokk Juha Ala-Korpula poolt loodud grillile ja tänavatoidule suunatud menüüd. Sobib ideaalselt ühe pärastlõuna veetmiseks koos kunsti ja söögiga või töö tegemiseks Helsinkis.

Korjaamo

Kallio (Eesti keeles lihtsalt “Kalju”) on Soome kõige boheemlaslikum linnaosa, mida saab meil võrrelda kas Kalamaja või Uue-Maailma piirkondadega Tallinnas. Klassikaline lugu Euroopas, kus Kallio oli industrialiseerimise ajal tööliste elurajoon ning tänu sellele on sealsed korterid väikesed ning hinnad ka täna madalad. See on muutnud selle linnaosa väga populaarseks tudengite ja kunstnike seas, mis on omakorda muutnud selle linnaosa kõige sotsiaalsemaks. Nimelt on Kallio linnaosas väga palju baare, teatreid, galeriisid aga ka sekspoode, striptiisiklubisid ja muid lõbuasutusi. Sarnasus on Kalliol ka Kopliga, kuna sealgi on Euroopale väga ebatüüpiliselt numbritega tänavad ehk Esimene Liin, Teine Liin, Kolmas Liin, Neljas Liin ja Viies Liin. Kalliot kutsutakse ka päris Helsinkiks. Tasub minna Kalliosse uurima nii päeval kui õhtul, päeval kunsti ja kultuuri, õhtul kõrtsimelu ja muid rõõme.

Tegelikult saarel kindlust ei ole, olgugi, et selle nimi on Suomenlinna ehk Soome kindlus. Tegemist on Rootsi ajal 18. sajandi keskel ehitatud merekindlustusega, mis täna on Unesco pärandite nimekirjas. Suomenlinna on väga mõnus koht pühapäevaseks jalutuseks või jalgrattasõiduks. Praam viib saarele 15 minutiga. Saarel on 11 restorani ja kohvikut, vaateplatvormid ning lihtsalt kaunis loodus. Erinevalt paljudest teistest kultuuripaikadest on Suomenlinnas umbes 800 püsielanikku. Suveilmaga mõnus ja rahustav mereäärne asum, kui on soov pääseda linnakärast ning nautida ajavoogu.

Helsingi Telliskivi. Tegelikult võiks siin tutvustuse ka lõpetada – sarnasusi on lihtsalt väga palju. Tõenäoliselt on Tallinna loomelinnak saanud just inspiratsiooni Helsingi vennalt, mis on palju vanem. Kaabelitehdase näol on tegemist Helsinki suurima kultuuri keskusega, kus on 3 muuseumi, 12 erinevat galeriid ning kus igapäevaselt töötab ettevõtetes, restoranides, galeriide ja mujal enam kui 900 inimest. Igal aastal külastab seda endist kaablitehast umbes veerand miljonit inimest.