õpuks otsustati siiski rajada jaamakompleks sadamale lähemale vastu Toompea vallikraavi. Kalamaja kohal laiusid tollal põllud ja aiamaad koos üksikute taludega.

Eesti esimene raudtee-ehituse projekt esitati kohaliku rüütelkonna initsiatiivil Venemaa rahandusministrile juba aastal 1862. Taotleti raudteetrassi ehitamist Peterburi-Tallinn-Paldiski. Peale mitmeid äraütlemisi valitsusametnike poolt lõpuks luba ehituseks siiski saadi. Raudtee-ehitusega samal ajal tasandati ka vallikraav ja bastionid praeguse Tornide väljaku kohal, kuni 1930. aastate alguseni asus seal Näituse väljak. Esplanaadile rajati aga tänane Põhja puiestee, mis aastatel 1906-1917 kandis Troonipärija nime.

Balti jaam ehitati 1870. aastal valminud Balti raudtee (Paldiski–Tallinna–Peterburi raudteeliini) peajaamaks. Otto Rudolf von Knüpfferi projekteeritud ilus jaamahoone avati 24. oktoobril (uue kalendri järgi 5. novembril) 1870 (ehitustööd jätkusid siiski veel kuni järgmise aastani). Siia suundus Paldiskist alanud raudteeliin, mis jätkus Peterburi poole uue raudteeliinina.

Balti jaama vana kahekorruseline paekivihoone oli sümmeetrilise fassaadiga. Sisenedes jaama peasissepääsust (vanalinna poolt), jõuti vestibüüli, kus asusid piletikassad ja pagasiruum. Paremasse tiiba jäi I ja II klassi reisijate ootesaal, restoran ja daamide ruum. Vasakul oli ootesaal III klassile. Mõlemast tiivast pääses otse perroonile. Teisel korrusel paiknesid jaamaülema korter, kontorid ja Balti Raudtee Seltsi juhatuse ruumid.

Vedur Balti jaamas tsaariajal.

Balti jaama ees 20. sajandi alguses. Tänane Toompuiestee.

Aga nüüd tagasi raudtee ajaloo juurde.

1923. aastal alustati Tallinn-Pääsküla raudteeliini elektrifitseerimist. Elektriraudtee avati liiklemiseks 21. septembril 1924.
1924. aasta 1. detsembri kommunistide riigipöördekatse ajal ründas hoonet paarikümnemeheline lööksalk, mida juhtis Jakob Vakker. Vallutamise käigus tapeti seal olnud politseinikud ja teedeminister Karl Kark. Balti jaama tagasivallutamises osalesid 10. rügemendi allohvitseride õppekomando mehed. Rünnaku käigus hukkus tagasivallutamist juhtinud kolonelleitnant Hermann Rossländer. Täna on jaamahoone siseseinal mälestustahvel kolonelleitnant Hermann Rossländerile ja teedeminister Karl Kargule.

Voorimehed Balti jaama juures möödunud sajandi alguses.

1928. aastal ehitati jaama lähirongide platvorm ja Tallinn–Nõmme liinile pandi teine rööpmepaar. 1930. aastatel kolis kaubajaam Balti jaamast Koplisse. Vana lammutatud kaubajaama asemele ehitati reisivagunitele reservteed, mis kuni Teise ilmasõja lõpuni ulatusid Soo tänava alguseni välja. Veel tänagi on sealkandis trammitee kõrval alles paar vana rööpmepaari. Üks raudteeliin läks vanasti sadamani välja.
1941. aasta suvel süütasid taganevad NKVDlased insener Jegorovi eestvõttel jaamahoone. Politruk Žuganov juhtis samal ajal Balti jaama telefonikeskjaama hävitamist. Jaama postkontorihoone süüdati kõige viimasena.
Põlenud Balti jaama peahoone pärast 1941. aasta sõjasuve.

Rongiliiklus Tallinn-Nõmme liinil taastati 23. septembril 1944, mõni päev hiljem sõitsid rongid ka Keilani. Tallinn–Pääsküla elektriraudteeliini korrastamine lõppes 1946. aastal.

Miiting Balti jaama peahoone ees 1950. aasta paiku.

1945. aastal taastati osaliselt vana jaamahoone. 1962 alustati linnalähiliinide reisijate paviljoni ehitustöid ja see avar, ülalt kaarakendega valgustatud hoone valmis aastal 1965. Ehitis müüris suures osas kinni Soo tänava suunas kulgenud raudteeliinid. Paviljoni saalis olid istekohad ja piletikassa boksid. Nüüd kasutakse kolmekorruselist linnalähiliinide reisijate paviljoni kogupindalaga 1254 m² müügisaalina. Endiste raudteeliinide kohal paviljoni taga asuvad aga müügikioskid ja maakonnaliinide bussijaam.

Peavaksali ümberehitus algas aastal 1965 ja täielikult rekonstrueeritud hoone avati 1967. aasta oktoobris. Tegelikult säilis vana jaamahoone suures osas uue ja suurema vaksali sees. Ümberehitustööde käigus muudeti vana hoone välisilmet tundmatuseni: aknad ehitati suuremaks, dekoor kadus ja katus muudeti lamedaks. Esimesele korrusele ehitati kaks ootesaali, piletikassad, posti- ja muud ametiruumid. Teisel korrusel asusid restoran, puhkeruumid emadele lastega ja transiitreisijatele. Peasissepääsu ees ja ootepaviljoni perroonide pool on varikatus.

Paviljoni ja peahoonet ühendab ühekorruseline osa. 1997. aastal võeti lähirongide paviljon arhitektuurimälestisena kaitse alla.

1970. aasta. Vana vaksali ümber on ehitatud uus jaamahoone.

2004. aastal toimus jaamahoones põhjalik ümberehitus. Toompuiesteelt perroonile tulid otseuksed. Piletikassad koondusid ühte kohta. Hoone otsa (vana taksopeatuse ja parkla kohale) ehitati kahetärnihotell, mis on ühendatud tunneli ja kolmanda korruse klaasgaleriiga. Avati taas ka mitmed varem suletud vana hoone osad ja müürid. Viimased paar aastat asub jaamahoones Selver.

Vanades paekivist jaama laohoonetes ja nende ümber tegutseb aga Balti jaama turg, mis saab 2017. aastaks uue, kaasaegse ilme.
Täna hõlmab Balti jaama piirkond ligi 9,3 hektari suuruse ala Toompuiestee, Tehnika, Rohu, Telliskivi, Kopli ja Suurtüki tänava ning Põhja puiestee ja Rannamäe tee vahelise ala. Kogu see ala kuulub Kelmiküla asumi koosseisu.

Balti jaama vastas üle Toompuiestee asus 1974. aastal püstitatud monument 1. detsembri riigipöördekatses osalenuile. Punamonument likvideeriti 1990. aastate algul. Aastatel 1888–1920 asus seal raudteelaste rajatud õigeusu kabel ehk Balti jaama kabel), pärast Teist ilmasõda aga kuni 1950. aastate keskpaigani Jossif Stalini kuju.

Järgmisel laupäeval räägime Tartu Vanemuise teatrimaja ajaloost.