Horvaatia puhkuse ABC: kuidas minna, kuhu minna, autorent ja hinnatase
Kui eelistada pakettreisile “omal käel” reisimist, on sel suvehooajal võimalik Horvaatiasse mugavalt minna ka Nordica liinilennuga otse Tallinnast.
Aprillist oktoobri lõpuni on Tallinnast otselennud Horvaatia suuruselt teise linna Spliti kolmel korral nädalas ning juunist septembrini toimuvad kaks korda nädalas otselennud ka sadamalinna Rijekasse.
Viimaste aastatega on eestlaste huvi Horvaatia vastu tõusnud ning sellest on saanud kindlasti üks eelistatumaid reisisihtkohti, kinnitavad nii Eesti reisikorraldajad kui ka kohapealsed teenusepakkujad. Turismi kõrghooaeg algab Horvaatias juuni keskpaigast ja kestab septembri alguseni.
Kuigi selle aasta populaarsemate päikesereiside nimekirjas troonivad Aurinko andmetel Kreeka, Bulgaaria, Itaalia, Türgi ja Ukraina, on reisikorraldaja büroojuhi Ivi Kallase sõnul reisijate huvi Horvaatia vastu võrreldes varasemaga märgatavalt tõusnud. “Lühike lennuaeg, hea hotellitase, väga mitmekülgsed vaba aja veetmise võimalused, piisav valik kultuuriväärtusi – see on just see, mida inimesed vajavad täiuslikuks puhkuseks,” kirjeldas Kallas, tuues esile Horvaatia eeliseid.
Meeldib nii päikesepüüdjale kui kultuurihuvilisele
Turismi kõrghooaeg algab Horvaatias juuni keskpaigast ja kestab septembri alguseni.
Kui eelistada pakettreisile “omal käel” reisimist, on sel suvehooajal võimalik Horvaatiasse mugavalt minna ka Nordica liinilennuga otse Tallinnast.
Aprillist oktoobri lõpuni on Tallinnast otselennud Horvaatia suuruselt teise linna Spliti kolmel korral nädalas ning juunist septembrini toimuvad kaks korda nädalas otselennud ka sadamalinna Rijekasse.
Split on Horvaatia vanim ja suurim linn, mis on tuntud eelkõige vaatamisväärsuste poolest, millest tuntuim on UNESCO maailmapärandi hulka kuuluv Diokletanuse palee. Split on ühtaegu sobilik sihtkoht inimestele, kes soovivad tutvuda kohaliku kultuuriga ja külastada muuseume, kuid ka neile, kes naudivad elavat ööelu ning eelistavad külastada maaliliste vaadetega kohvikuid ja restorane. Linnast on mugav edasi sõita ka lähedalasuvatele saartele, et muuta reis veelgi vaheldusrikkamaks. Paadisõit tasub reisijuhi andmetel ette võtta ainuüksi lummava linnapanoraami nägemiseks.
Rijekat nimetatakse aga mereväravaks Horvaatiasse, sest see on riigi peamine sadamalinn, meelitades turiste, kes soovivad üheaegselt tutvuda linna vaatamisväärsustega, kuid hindavad ka selle piirkonna randu. Sarnaselt Splitile on ka Rijeka linn, kus melu ei vaibu. Kes Rijekasse õigel ajal satub, saab osa ka värvikirevatest karnevalidest, mis on aasta-aastalt muutunud üha vaatemängulisemaks. Linna olulisemaks vaatamisväärsuseks on 13. sajandil ehitatud Trsati kindlus, kus toimuvad suviti kontserdid ja teatrietendused.
Suurepärase asukoha tõttu on nii Split kui Rijeka sageli turistide jaoks reisi alguspunktiks, kust sõidetakse rendiautoga mõneks päevaks teistesse kuurorditesse – Splitist on mugav sõita Horvaatia kesk- või lõunaossa, Rijekast 1,5-tunnise sõidu kaugusel asuvad aga eestlastegi seas palavalt armastatud Poreći, Umagi, Pula ja Rovinj kuurordid, mis pakuvad Aurinko büroojuhi sõnul mitmekesiseid aktiivse puhkuse võimalusi. “Kuurordites on piisavalt jalgrattalaenutusi ja hea jalgrattateede võrk, arvukalt tennise- ja muude pallimängude väljakuid ning erinevad veespordivõimalused. Hotellid on heatasemelised ja pakuvad rohkelt erinevaid teenuseid,” kirjeldas Kallas ning lisas, et kuigi rannad on seal kiviklibused, sobivad need ka päikesenautlejatele.
Horvaatias tasub aga silmas pidada, et sarnaselt teistele Balkanimaadele on piiriületus rendiautoga keerulisem kui tavaliselt ollakse harjunud, mis seab reisijate piiranguid riikidevahelisel reisimisel. Rahvusvahelise autorendiettevõtte Budget Eesti välisbroneeringute juht Kaisa Liiv tõi esile, et Horvaatiast ei tohi näiteks enamike teenusepakkujate rendiautodega sõita Bulgaariasse, Albaaniasse, Kreekasse, Makedooniasse ega ka Rumeeniasse. Lisaks on omavastutuse vähendamiseks vajalikud kindlustused ostetavad ainult kohapeal. “Ometigi on nii Eesti kaudu autorendi broneerimine kui ka nende eestlaste arv, kes Horvaatias koha peal autot rendivad, märgatavalt tõusuteel. Näeme, et Horvaatias autoga ringi reisimine on eestlaste seas saamas tõelist hoogu sisse,” hindas Liiv.
Aurinko büroojuht Ivi Kallas tõi omakorda esile, et Horvaatia hinnatase on kohati veel soodsam või vähemalt sama, mis Eestis. Sama väljendub Kaisa Liivi sõnul ka autorendi hinnatasemes. “Ei ole suveperioodi kohta odav ega ka kallis – keskklassi auto maksab olenevalt rendipikkusest 40-60 eurot päevas,” tõi Budget autorendi välisbroneeringute juht esile.
Mis on Horvaatia...
...pindala? 56 542 km2
...rahvaarv? ca 4,5 miljonit elanikku
...keel? Horvaadi keel
...ajavahe Eestiga? Eestiga võrreldes 1 tund taga
...rahaühik? Horvaatia kuna (HRK) – 1 euro eest saab u 7.50 kunat
...pealinn? Zagreb
