Kuhu postkaardiäri ilma nendeta jõuaks?

Lõputud read, määratud põllud – kord suursugune ehitis tagaplaanil, kord mitte; kord esiplaanil säravalt naeratav farmer – lavendel on Provence’i lipp

Lavendlile on pühendatud muuseum (Coustellet’s), selle auks korraldatakse laatasid ja festivale ning on olemas Apellation d’Origine Contrôlée, et eristada parimat saagiosa vähem lõhnavatest liikidest.

Täiesti sobivalt postkaarditaimele võib Provence’i lavendlit näha tema täies ilus põhiliste turismikuude – juuli ja augusti – keskel. Õitsemisajad sõltuvad kõrgusest: mida madalam põld, seda varem ta õitseb. See tähendab, et lavendlisõltlased võivad alustada Luberoni mäejalamitelt juuli algul ja liikuda üles Plateau de Valenso’le augustikuu keskpaigaks, muinasjutulised vaibad nende ees lahti rullumas. Veel tükk aega pärast seda, kui värv on tuhmunud, säilitab lavendel oma hõngu.

Tekst: Peter Mayle „Provence. Väike välimääraja”, kirjastus Varrak 2007