Kes soovib, selle jaoks tähistab Siiditee (Silk Road) illegaalset turuplatsi, mis veebis hiljuti kinni pandi. Ajalootunnist peaksime kõik teadma Siiditeed kui vana- ja keskaegset suurimat karavaniteed, mille kaudu Hiina kaup, eriti siidist tooted, leidsid üle 8000 kilomeetri kauguselt tee Euroopa turule.

Tänapäeva Hiina on jälle tuntud eksportija, kuigi edu põhineb odaval kaubal. Kaubavahetus Euroopaga ületab miljard eurot päevas ja enamik kaupu jõuab Euroopasse mereteid pidi, kõige kiiremini Suessi kanali kaudu. Veelgi lühem tee kulgeks piki Venemaa põhjarannikut, kui just jää ei sega. Kuid sel sajandil on Hiina panustanud jälle maismaaühenduse rajamisse.

Ajalooline Siiditee kulges teatavasti Hiinast praeguse Usbekistani alal asunud Samarkandi ja Buhhaarasse ning sealt Afganistani põhjapiirkondi riivates Pärsiasse ehk nüüdsesse Iraani. Sealt olid uksed kaupade Euroopasse veoks sama hästi kui valla. Siiditee, mille Hiina valitsejad 2000 aastat tagasi käima panid, kaotas tähtsuse keskajal, kui seda mööda liikumine muutus liiga ohtlikuks.

Praegu pole olukord Lähis-Idas palju parem. Irooniliselt mõjub, et Siiditee taastamisest räägivad nii hiinlased kui ka ameeriklased. Uus Siiditee (New Silk Road), nagu ameeriklased oma suurt ideed on nimetanud, näeb ette hoopis loode-kagusuunalist koridori Türkmenistanist Afganistani ja Pakistani kaudu Indiasse. Nähtavasti oleks USA valmis sellesse ka investeerima. Tõsisem küsimus on, kas üldse saab rääkida Siiditeest, kuni kehtivad Iraani sanktsioonid.

Pole täiesti omaks võetud

Hiinlaste taastatav Siiditee (ka nn Euraasia maasild) kulgeb alates 2007. aastast raudteed pidi üle 10 000 kilomeetri Hiinast läände Kasahstani ja Venemaa kaudu Euroopasse, kuigi kaubavedajad pole seda veel täiesti omaks võtnud. Siiditee initsiatiivi raames on sel aastal firmadega sõlmitud juba 1401 lepingut, mille väärtus on 37,6 miljardit dollarit.

Hiina ja India vägikaikavedu on asendunud koostööga majandusühenduses BRICS, kuhu kuulub ka Venemaa. Kesk-Aasia endised Nõukogude liiduvabariigid on kaasatud koostöösse nn Shanghai koostööorganisatsiooni kaudu. 2016. aastal peaksid sellega liituma ka India ja Pakistan. Siiditee initsiatiivis on Hiina ja India liitlased. Tulevikus poleks Siiditee enam ainult idast läände kulgev ühepoolne kanal.

Paraku ei saa ameeriklased läbi Iraaniga. Kabul, Teheran, Bagdad, Damaskus – kõik need sõjakolded on praegu suurele kaubandusele sama hästi kui suletud. Autojuhid sellistel teedel ei sõidaks, kui nad oma peast ilma jääda ei taha. See kõik on parandanud Venemaa logistilist positsiooni.