Kuulsuste mõrvapaigad, katastroofipiirkonnad, massihauad - morbiidsed turismiatraktsioonid koguvad populaarsust
Tegelikult on ka mitmed tavaturistide sihtkohad üsna morbiidse iseloomuga - kalmistud, lahingupaigad ja isegi antiiksed linnad, kasvõi Pompei. See on tegelikult jalutuskäik surmalinnas, kus hukkus palju inimesi. "Must turism" aga märgistab ka uuemaid katastroofipaiku - juba on tekkinud vaatamisväärsused hiljutistest loodusõnnetuste kohtadest, mida külastavad turistid kas huvist ajaloo vastu, austusest hukkunute suhtes või lihtsalt veidrast uudishimust.
Allpool on mõned näited "musta turismi" sihtkohtadest, mis on saanud populaarseteks. Need on pärit Ambroise Tézenase raamatust "Ma olin siin" ("I was There"). Tézenas käis pildistamas Sri Lankal tsunami tagajärgi ja avastas, et paljud katastroofikohad on saanud aastaid hiljem hoopis turistide vaatamisväärsusteks.
Kõik need kohad on oma olemuselt väga vastuolulised - ühelt poolt suur tragöödia, teiselt poolt meelelahutustööstus, millega turism on alati seotud, võõramaalaste naljad süngetes kohtades, hiljem ka värava juurde tekkivad suveniirikioskid ja meelelahutusteenused, nagu autor märgib, tuues ära näite Läti militaarvanglast, kuhu sai tellida "vanglatuuri" koos kurjade vangivalvurite ja kongidesse lukustamisega.
1. Xuankou põhikooli varemed Hiinas
2008. aastal toimunud maavärinas hukkus siin ligi 90 tuhat inimest, nende hulgas ka selle kooli 53 õpilast. Sünge vaatamisväärsuse juurde viib 200 dollari eest turismifirma Panda Tours.
Africa Adventure Safaris korraldab kolmepäevaseid Rwanda safarituure pealkirjaga "Gorilla Safari Genocide Memorial Tour", mis sisaldab kõike pealkirjas mainitut: nähakse nii gorillasid kui ka kunagisi genotsiidipaiku. Kõik-ühes paketis külastatakse Ntaramat, mis on tavaturisti jaoks üsna võigas paik. Lisaks muudele teemaga seotud ajaloolistele esemetele on säilitatud ka hulk konte ja ohvrite pealuusid. 100 päeva jooksul tapeti 1994. aastal ligi miljon rwandalast, kelle isikutunnistusel oli rahvusena märgitud tutsi. Ntarama kirikus mõrvati 5000 inimest, neist jäänud asjad ja luud on siiani osaliselt kiriku põrandal alles.
1986. aastal toimunud tuumakatastroofi järel Prõpjati linnast 14 km kaugusel asuvas tuumajaamas evakueeriti kogu piirkond ja sellest sai kummituslinn, kust inimesed lahkusid nii, et isegi toit jäi pliidile. Aastakümneid täiesti suletuna hoitud radioaktiivset linna on nüüd hakatud korraldama eksklusiivseid turismireise. Tuumajaama ümbruses on 30 kilomeetri laiune keelutsoon, kuhu lubatakse eriloaga vaid kontrollpunktidest. Iseseisvalt tsooni ei lubata, kuid nüüd teevad sinna igapäevaseid ekskursioone ka mõned Kiievi reisibürood. SoloEast Travel viib Kiievist Prõpjati näiteks 115 dollari eest.
Kunagine koonduslaager Poolas on üks süngemaid Teise Maailmasõja mälestusmärke. Seal tapeti kokku 1,1 miljonit sõjavangi.
USA presidendi J. F. Kennedy mõrvapaigas Dallases käivad iga päev sajad turistid pildistamas seda kohta, kus ajalooline roim aset leidis. 1993. aastal võeti paik ka kaitse alla kui ajalooline rahvuslik monument. Aknast, kust mõrvar presidendi maha laskis, vaatab praegu välja otsepilti edastav veebikaamera.
Külastajad saavad ööbida vanglas nagu tõelised vangid - nende peale karjub nõukogude karastusega vanglapersonal. Kinnipisamisasutus tegutses 1900. kuni 1997. aastani ja seal istus kinni erinevat seltskonda vastavalt aja jooksul vahetunud võimudele - revolutsionääridest ja meremeestest nõukogudevastase elemendini.
See prantsuse küla hävitati II Maailmasõja ajal nagu väga paljud teisedki külad, mis rindele ette jäid. Kuid tänapäeval teeb Oradour-sur-Glane´i haruldaseks see, et kõik on säilinud sellisena, nagu peale II Maailmasõda jäi: varemed on üles ehitamata, 1940ndate autod roostetavad siiamaani müüride vahel ja kõik see on avatud turistidele. Sakslased tapsid külas 642 inimest, nende mälestuseks otsustati varemeis külast luua memoriaal ja seda mitte üles ehitada.
