Selgusid Eesti parimad mõisad
2016. aastal tunnustatud mõisad:
Parim mõisamajutus: Padise mõis
Padise mõis on suurepärane näide, kuidas üks ajalooliste Eesti sidemetega perekond naaseb pärast mitmeid põlvkondi oma juurte juurde, ehitab üles oma esiisadele kuulunud mõisa ning hakkab seal edukalt hotelli pidama.
Fotod: Padise mõisa koduleheküljelt www.padisemois.ee
Parim restaureerimistegu: Keila-Joa loss
Keila-Joa on üks vähestest lossi nime kandvatest mõisakompleksidest, mis lagunes ja ootas aastakümneid, et keegi tuleks ja teeks ta korda. Tänaseks on see tähelepanuväärse ajalooga arhitektuuripärl audentselt taastatud ja rahvale avatud.
Parim mõisaajaloo tutvustaja: Mati Raal
Mati Raal on pikaaegne Eesti mõisate mööbli, interjööride ja elu-olu uurija. Tema eelmise aasta ettevõtmistest on märkimisväärsemad Eesti Arhitektuurimuuseumi näituse „Eesti mõisate inter-jööride“ koostamine ning mahuka uurimuse „Mõisate kadunud hiilgus. Eestimaa mõisainterjööride lugu“ avaldamine.
Parim mõisaköök: Põhjaka mõis
Parimaks mõisaköögiks tunnistatud Põhaka mõis on kogu oma tegevuse pühendanud heale mõis-toidule. See on nende mõisa majandamise põhitegevus. Põhjaka on töötanud välja ka rea origi-naalseid toidutooteid ning napse, mis on mõisale kuulsust toonud. Põhjaka mõisas tegutseb kõrgelt hinnatud mõisarestoran ja nende toitu pakutakse paljudel üritustel väljaspool mõisa.
Parim kultuurimõis: Ohtu mõis
Ajalooliselt on olnud mõisad kultuurikandjad ja see jätkub ka tänapäeval. Parimaks valiti Ohtu mõis Harjumaalt, kuna seal on juba palju aastaid korraldatud väga erinevaid kontserte, tea-trietendusi ja õpitube. Ohtu mõisa köögis on võimalus koos pererahvaga sööke valmistada ja hiljem tulemust koos nautida. Arhitektuur on samuti oluline kultuurinähtus — kaunist mõisaansamblit restaureeritakse hoolikalt ja autentselt. Oluline argument Ohtu kasuks otsus-tamisel oli see, et kõige eeltoodu korraldamisega tegeleb pererahva kaks põlvkonda, kes ka ise mõisas elavad.
Foto: Ohtu mõisa kodulehekülg www.ohtu.ee
Parima mõisamajanduse edendaja: Atla mõis
Mõis on ajalooliselt olnud maavaldus ja majandusüksus. Parimaks mõisamajanduse edendajaks valiti Atla mõis Raplamaalt, kus on välja arendatud esinduslik tarbekeraamika disain, tootmine ja müük. Mõisakeraamika kaubamärki kasutav keraamikatööstus on Atla mõisas toiminud juba üle veerandsajandi.
Foto: Atla mõisa koduleheküljelt www.keraamika.ee
Eesti Mõisate Ühenduse juhatuse esimehe, Saka mõisa omaniku Tõnis Kaasiku sõnul on esmakordselt toimuva tunnustusürituse eesmärgiks laiemalt teadvustada mõisate rolli Eesti ajaloos ja kultuuris ning samuti asjaolu, et mõisad on Eesti eri paigus olulised kohalikud tööandjad ning maaturismi arendajad. Eesti Mõisate Ühendus on mõisaomanikke ning kõiki mõisahuvilisi ühendav vabatahtlik mittetulunduslik organisatsioon. “Ühenduse tegevuse eesmärgiks on mõisakeskuste taastamisele kaasa aitamine, mõisate, mõisaparkide ja ajaloo tutvustamine, Eesti mõisakultuuri arendamine ja tutvustamine ning maaelu ja loodussõbraliku eluviisi propageerimine,” selgitas Kaasik.
Eesti Mõisate Ühendus on Euroopa Ajalooliste Hoonete Ühenduse täisliige, kuhu kuulub ligi 50 000 ajaloolist lossi ja mõisa üle Euroopa, kaasaarvatud mitmed kuningakojad.
