Balti-ja Põhjamaade disainitalendid Disainiturul

Tallinn Music Week laiendab hoogsalt oma piire ja esmakordselt saab festivali raames sel nädalavahetusel külastada ka Eesti Disainikeskuse kureeritud kahepäevast Disainiturgu.

Juba neljandat korda toimuv ja aina suuremat populaarsust koguv Disainiturg leiab aset 2.-3. aprillil Kultuurikatlas (aadressil Põhja pst 27a). Katla avarates ruumides saab kahel päeval osta ja tutvuda Põhjamaade ja Baltikumi põnevaimate disainerite ja disainibrändidega. Sel korral on turg suurem ja rahvusvahelisem – lisaks nii tuntud kui ka täiesti värsketele Eesti disaineritele on disainiturul väljas ka Põhja- ja Baltimaade disainerite ja disainibrändide looming. Hoolega selekteeritud toodete valik on turul lai ning osta saab nii rõivaid, aksessuaare, kotte, illustratsioone, sisustustooteid, mööblit, plakateid, vaipu, lasteriideid, plaate ning palju muud. Mitmed disainerid toovad disainiturule spetsiaalselt selleks tehtud eritooted.

Ostlemist-uudistamist turgutavad DJ-d, käsitöökohv ja tänavatoit ning letile tuuakse ka suur valik uusi ja kasutatud vinüülplaate. Samuti on tegevust ka pere pisimatele, kes saavad mõlemal päeval osaleda töötubades.

Turg on külalistele avatud:
laupäeval, 2. aprillil 14-18
pühapäeval, 3. aprillil 10-17

Sissepääs 1€ / TMW passiga ja lapsed tasuta

Osalevad disainerid:

LAPSED: Tjorven Kids, Kadrioru Karud, Nööpsadul, Kalamaja Printsess, Bebe Organic, KlikkKlakk, Tipitiri, Feltive, Kleidi Kodu, FashionLab by Karen Korjus

NAHK: Scheckmann, ÉSTIE, Kadri Kruus, Piret Loog, Craftory. OmaKing, Stella Soomlais disain, Mokoko, Nulku by Kristiina Nurk, Kärt Põldmann

TEKSTIIL: kelpman textile, Koosdisain, Emma Leppermann, Annike Laigo, NION Design, Monika Järg, Feltstyle (LT)

RIIDED: Reet Ausm Collar Swimwear (LT), Lickstarter (LT), MYT Stories, IRIS JANVIER, Crystal Rabbit, KAUN, Go Second Green, Black Heart by Marit Ilison, Formuniform (LV)

KERAAMIKA: Piret Kändler, Ärklitoa, JO Ceramics, Stuudio NüüD, Blue by Marion Isabelle Varik, Unseen

TOOTED: Upstairs Shop, Black Velvet, PULO disain, Krantz,
m i n u m o, Arkliplant, Varm Country, WOH, Freedom Riders, Home From North:
Room Copenhagen (DK), Ferm Living (DK), Design Letters (DK), Tellkiddo (SWE), Ööloom, Sriders Reflect, Hoog, WildGood (LT), Šikk, Elke Mööbel, Sulgkaal.

EHTED: Lisa Kroeber Jewellery, Uitpuit, Tanel Veenre Jewellery
MyaMoon, VERBA (LT), Darja Popolitova, Crystal Tree Jewerlry, Tadam (LV), Moonika Kase Jewellery, Anu Samarüütel, Ehted Inimstele, Malvine.lv (LT)

PABER, ILLUSTRATSIOON: Studio Tartuensis, Bold Tuesday, Tallinna Paber, Krõõt Kukkur, Kaaren Stuudio, Triin Valvas, Britt Samoson Design & Illustratsion, Estonian Wall Art, Multistab, Le60

KOSMEETIKA : Domina Elegans / D’DIFFERENCE, tilk.bio, Tuul

KOKOMO Coffee ja Coffee People.

Vaata lisa: disainikeskus.ee

2.-10. aprill 2016 toimub Pärnu Restoranide Nädal ja ettevalmistused selleks on lõppenud. Menüüd on valmis, põlled puhtad, noad teritatud ja broneerimiskeskkond avatud! Alates tänasest saab Pärnu Restoranide Nädala menüüdega tutvuda ja teha broneeringuid leheküljel www.parnurestaurantweek.ee.
Osalevad restoranid pakuvad sel perioodil 2-käigulist lõunasööki hinnaga 10 eurot ja 3-käigulist õhtusööki 15 eurot. Pakutavad toidud on valitud a´la carte menüüst, et enim meeldinud roogi saaks ka hiljem tellida.
21 osaleva restorani peakokka on kampaanianädala menüüdesse kokku seadnud mitmeid põnevaid maitseid. Merekultuuriaastale vääriliselt on menüüs ka rohkesti mereande nagu näiteks siiafilee, tursk, koha, , meritint, merlang, latikas, hiidkrevetid, kammkarbid jt.
Restoran Raimondi peakoka Marko Lumera sõnul on nende menüüs kasutatud kohalikku toorainet, millele on lisatud tavatuid nüansse. “Restoran Raimondi õhtusöögi eelroaks on põrsa ja pardiliha terriin, kus põnevat maitset annab ühe lisandina heinasuitsu peet. Pearoaks pakutavat lambatallekaela ja keelt on täiendamas põdrasammal, mis paljudele vaid männimetsast tuttav ja tuleb restoranis taldrikule serveerituna ilmselt üllatusena. Sellised väikesed nüansid toovad elevust ja pakuvad meeldejäävamaid elamusi,” lisas Lumera.


Suomenlinna merekindlus, mis Helsingis mere ääres seistes palja silmaga ära paistab, pakub põnevust aasta läbi. 1991. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud Suomenlinna merekindlus oli sajandite eest üks võimsamaid Euroopas. Sellele pandi alus XVIII sajandi keskpaigas, et kaitsta Rootsi riigipiiri.

Asukohaks valiti toona väikese Helsingi linna lähedal meres paiknevad kaljused saared.

1748. a kevadel algasid ehitustööd ja oli aegu, mil kindluse ehitusel töötas ühel ajal umbes 7000 meest. Ehitusmaterjali saadi osaliselt kaljusid lõhates kohapealt.

Suomenlinna on praegu üks Soome populaarsemaid vaatamisväärsusi, millega tutvub umbes 700 000 külastajat aastas. Merekindlus on ka soomlaste seas väga armastatud grillimis- ja piknikupaik ning siin toimub suviti mitmeid huvitavaid kontserte-vabaõhulavastusi. Ka pruutpaarid on otsustanud paari minna just merekindluse kivimüüride vahel asuvas kirikus. Keskusest leiab ka toredaid söögikohti ja silmaringi aitavad harida põnevad muuseumid.

Kas teadsid − Suomenlinnas ei kasutata Soomes tavalist aadressisüsteemi, mille järgi igal majal on tänavanimi ja majanumber. Siin koosnevad aadressid tähest, mis märgib saart, ja selle järgnevast numbrist, mis tähistab maja. Näiteks C83 on Iso-Mustasaari maja number 83.

Kui Soomes olles terve päev õues veeta, on üsna loomulik, et aprilli esimestel päevadel pisut jahe hakkab. Õnneks on tegemist riigiga, mis leiutas saunakultuuri - ehkki ka eestlased ei peaks oma saunu häbenema, on Soome siiski tase omaette. Nii et mõnge mõnda valikku sauna või sõitke linnast välja ja rentige endale mõni mökki koos saunaga.
Soomlased peavad õigustatult suitsusaunu oma uhkuseks. Näiteks Lapimaale Saariselkässe ehitatud suitsusaun on kuulutatud maailma suurimaks. See mahutab 80 saunalist, sauna kerises on 8 tonni kive ja küdemisele kulub 8 tundi.
Soomlased korraldasid ka esimese leiliviskamise maailmameistrivõistluse ja viimastel aastatel on Heinola MM-il osalenud ka eestlased. 110kraadises saunas hakatakse iga 30 sekundi tagant leili viskama, viimane leiliruumi jääja on võitja.

Sauna maagilisest väest räägiti ka legendaarse jooksukuulsuse Paavo Nurmi hiilgeaegadel, kui välejalgne sportlane kuldmedaleid noppis ja maailmarekordeid püstitas. Jänkid olid veendunud, et „lendav soomlane” treenib saunas. Sest ainult põrgukuumuses karastunud mees suudab vähem kui pooletunnise vahega võita kahelt erinevalt olümpiadistantsilt kaks kuldmedalit − nii juhtus 1924. aastal. Tänapäeval on Soomes umbes kolm miljonit sauna ja neid ehitatakse järjepanu ka korrusmajade korteritesse.