Möödunud aastaga võrreldes on turistide sihtkohaeelistused muutunud. „Kevadise koolivaheaja perioodil sõitis Egiptusesse ligi pool meilt reisipaketi ostnuid, aga tänavu jääb see 15% kanti,” kommenteeris Go Groupi turundusjuht Anu Vane. „Kui möödunud aastal viis pool eestlaste suvereise Türki, siis sel aastal on Kreeka teinud selge võidukäigu,” lisas ta.

Eesti suuremad reisikorraldajad katsetavad tänavu uusi Vahemere-äärseid paketireise. Sihtkohad on Peloponnesose poolsaar, Lefkáda piirkonna kuurordid, Eesti turu jaoks uued Horvaatia kuurordid Pula ja Rovinj, Lõuna-Itaalias asuv Campania maakond ning mõned „hästi unustatud vanad” sihtkohad, näiteks Aurinko valikus leiduvad Sitsiilia, Kreeka saared Zákynthos ja Thíra ning Portugali saar Madeira.

TEZ Touri turundusjuht Svetlana Vertjanova ütles, et traditsioonilistest sihtkohtadest on Kreeta saar ja Bulgaaria vägagi populaarsed, reisid sinna on paljudeks kuupäevadeks välja müüdud.

Reisikorraldajad kinnitasid juba enne messi algust, et Eesti inimesed on tänavu suviseid reise väga pikalt ette planeerima hakanud. Novatoursi andmetel on eelmise aasta sama ajaga võrreldes broneerijate hulk suurenenud ligi 12%. Veebruari esimesel nädalal lisas Novatours suurenenud nõudluse tõttu uusi suviseid lende Rhodosele ja Bulgaariasse Burgasesse. Kokku lisandus 2225 lennukohta.

Statistikaameti vahetult enne messi avaldatud andmed ennustasid suuremat populaarsust hallile „Puhka Eestis”, sest eelmisel aastal suurenes Eesti majutusasutustes peatunud siseturistide hulk 2014. aastaga võrreldes 7%.

Kuid Eesti turismifirmade liidu (ETFL) hinnangul ei suuda suurenenud siseturism välisturismi vähenemist kompenseerida. Raha riiki juurde ei tule, sest siseturist kulutab välisturistist paratamatult vähem ja välisturiste ööbis Eesti majutuses mullusest 3% vähem.

Eestimaalaste jaoks on mujal puhkamine lihtsam. Reisibüroo Estravel võrdles Tourest 2016 eksponentide pakkumisi paari varasema aasta turismimessidega ja tõi esile selle aasta märksõnad.

„Lennunduses on Eesti turul mitmed uued tegijad, konkurents on tihenenud ja see kajastub ka pakkumistes. Valik on mitmekesisem, pakkumisi on rohkem ja keskmine piletihind on madalam kui eelmisel aastal,” sõnas Estraveli tegevdirektor Anne Samlik.

ETFL-i president Külli Karing tõi esile positiivse arengu: lennuühenduste paranemine, ennekõike Eesti ja Saksamaa vahel. Saksa turg on suure potentsiaaliga ja sakslased on ajalooliselt Eestiga seotud olnud. Nad kipuvad reisiotsuseid tehes lähtuma sihtkoha turvalisusest ja Eesti on tänapäeva maailmas turvaline riik.

Türgi esinduses saab uurida nii linna- kui rannapuhkuse võimalusi

Pikad järjekorrad

Hallis „Puhka Eestis” toimuv ei andnud kuidagi märku siseturismihuvi vaibumisest. Kodumaised turismiettevõtted olid suurte reisibüroode ja -korraldajate ning välisriikide esinduste kõrval tugevalt esindatud tänu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetusele. Hinnatundlikud eestimaalased olid reedel juba pool tundi pärast messi avamist moodustanud pikad järjekorrad spaapakette pakkuvate hotellide müügilettide taha.

Tänavuse messi „peategelane” oli Türgi, mis pärast drastilist Vene turistide hulga vähenemist otsib uusi turge. Sealne turism sai valusa löögi möödunud aasta novembris, kui Venemaa keelas sinna rühmareiside korraldamise. Hinnanguliselt jääb Türgi sel aastal ilma 4,5 miljonist Vene turistist. Oodata on ka märgatavat Saksa turistide vähenemist.

Messil esimest korda osalenud Tansaania ja Kõrgõzstani esindajad kinnitasid, et oleksid rahul, kui messi tulemusena suureneks nende riikide külastatavus kasvõi 50 eestlase võrra aastas.

Tansaania aukonsul Eestis Janika Vaikjärv tõi esile reisimaailmas valitseva suundumuse, individuaalreiside arvu suurenemise. See omakorda annab rohkem võimalusi vähem tuntud eksootilistele riikidele, kuhu reisikorraldajatel on keeruline rühmi kokku saada. Mitu Kilimanjaro reisi korraldanud Vaikjärv rõhutas Tansaania võlusid: safarireise ja Zanzibari saare häid sukeldumisvõimalusi.

Kõrgõzstani esindajad lootsid püüda ennekõike Eesti matkajate tähelepanu. „Oleme peale Mongoolia ainus riik, kus saab näha nomaadide elu,” nimetas riiki Tourestil esindanud Asylbek Rajiev suurima argumendi.

Maksutõus varjutas juubelihõngu
Turismifirmade liidu president Külli Karing on mures ees ootava majutusasutuste käibemaksu lisandumise ja päevakorda tulnud turismimaksu idee pärast.

„Meie ettepanek on Eesti konkurentsis hoidmiseks see maksutõus edasi lükata,” ütles Karing. „Praegu teevad reisikorraldajad otsuseid 2017. aastaks ja kui Eesti on teistest riikidest 10% kallim, siis meie turismisektor kahtlemata kannatab.”

Karing tõi näiteks reisikorraldajad, kes organiseerivad Balti riikides ekskursioone, peatudes igas riigis võrdse arvu öid. Eesti kallinedes peatuvad turistid siin ilmselt vähem öid, jättes vähem raha restoranidesse, suveniiripoodidesse, spaadesse. See seab omakorda löögi alla kohaliku tööhõive.

Eesti on koos Soomega ainus Euroopa riik, kus välisturistide hulk on vähenenud. Nii Eesti kui ka Soome languse on põhjustanud peamiselt Vene turistide vähenemine. Maksude lisamine paneks Eesti veelgi halvemasse konkurentsiolukorda.

Pokumaa esindaja