Sula muudab jää kiirteeks - parim aeg uisumatkadeks on käes!

Kui tahad talvel kiiremini edasi liikuda kui saab lumes ja poris sumbates, tuleb üles otsida jäätunud vesi. Sulailmadega muutub see tõeliseks kiirteeks – lumi on kadunud, vesi määrib raua ja jää kokkupuutepinda ning takistuseks on vaid kallas või vastutuul.

Ehkki uisutama järvele, rabalaugastele või jäätunud merele võib minna nii traditsioonilise uisusaapaga kui matkauisuga, on pikema teekonna jaoks matkauisud mõistlikumad. Need saab rihmadega oma mugavate matkasaabaste peale kinnitada ning see annab vabaduse. Kui teele jääb saar, kallas või mõni muu vaid saapaga läbitav lõik, näiteks paks lumi, siis on matkauisu jalast äravõtmine lihtsamast lihtsam. Kerged uisud viskad õlale ja edasi astud jala.
Matkauiskudega tõugatakse end edasi suusakeppidega ja stiiliks on klassikaline uisustiil nagu suusatamiselgi. Ainult et ühe libisemise pikkust ei piira enam kitsas suusarada – kui libised laukal või järvel või lausa merel, siis on lagedat pinda piisavalt, et lasta ühel uisul end edasi kanda kümneid meetreid. Korralikult suusakeppidega tagant tõugates saab niimoodi liikuda kiiremini, kui mistahes muul viisil, mootorite ja tuule jõul liikumine välja arvatud.

Kuhu minna?
Praegu maksab uisutama minnes tõsiselt jälgida ilmateadet ja jääkaarte. Lumi on enamuses läinud, ka jää sulab kiiresti. Jõgedel algas jääminek, merel on olukord keeruline. Üle jäävad rabalaukad, mis on endiselt jääs, ehkki laukaservas võib lainetada juba vesi. Järved on samuti jääs. Rabalaugastel liuglemiseks sobivad hästi Eesti suurimad laukad Loosalu rabas, kus asub ka Eesti suurim rabajärv. Kõnnu suursoosse Põhja-Kõrvemaal on hea matkata Paukjärve loodusrajalt, kus peab esialgu tegema mõnekilomeetrise jalgsimatka ning rabaservas saab alles uisud alla panna. Kui ilmad veel kauem soojemana püsivad, jääb sobivaid jääpindu muidugi vähemaks, aga siis tuleb rohkem ida poole suunduda. Eesti külmapealinna Jõgeva lähedale jäävad Vooremaa järved, Ida-Virumaal on samuti miinuskraade rohkem olnud ja näiteks Ahtme karjääri kanuukanalid sobivad talvel uisutamiseks hästi. Seal peab aga jälgima hoolega jää paksust, kuna mõnes kohas tungivad maa peale soojad kaevandusveed ja sulatavad jää kiiremini ära.
Merele minekuks vaata jääkaarti ja uuri kohalikke olusid eriti hoolega. Kaldast kaugele enam ei maksa matkata – jää on paljudes kohtades hakanud liikuma ja praod võivad tekkida ootamatult. Ainukesed võimalikud kohad kaardi järgi on veel üksikud madalamad lahesopid Haapsalu lähistel, aga ka seal võib olukord kiiresti muutuda. Saunja ja Tahu lahel on jää tavaliselt kauem, kuna sügavus on keskmiselt alla meetri.
Jääkaarti vaata kas kodumaise ilmateenistuse lehelt või rootslaste jääkaardilt.

Mida kaasa
võtta?

Jää kannab küll inimest juba siis, kui on 4 cm paks, kuid sellele loota ei saa, et see igal pool ühepaksune on. Alati leidub igas veekogus paksema ja õhema jääga kohti. Jääle mines võta kaasa kas spetsiaalne jäätuur või tugevam (suusa)kepp terava metallist otsaga, millega
jääd mõõta. Kaela pane jäänaasklid: neid saab matkapoodidest või kodutarvete kauplustest. Jäänaasklid näevad välja sellised:

Nende eesmärgiks on aidata end jääst läbi kukkudes kindlale pinnale tagasi vinnata. Kuna jäänaasklid ripuvad kaelas, siis saab neid ka jääaugus hulpides kätte ja kuna neil on nöör taga, siis ei kao nad ära. Jäänaasklid lüüakse endast võimalikult kaugele ette jäässe ja siis tõmmatakse käte jõul jääservale.
Jääle minnakse matkama mitmekesi, et oleks turvalisem. Uisutatakse üksteisest vähemalt kümnemeetriste vahedega. Kamba peale võib kaasas olla ka kümme meetrit või rohkem tugevat nööri. Seegi on juhuks, kui keegi juhtub läbi jää kukkuma. Kaaslased saavad siis nööriga ohutust kaugusest hädasolija jääaugust välja tõmmata.
Kaasa võetakse ka vahetusriided – alati ei ole neid just jääauku kukkudes vaja, aga kui praegu on jääl palju vett, siis riided saavad ikka ruttu märjaks ning peale matka on hea kuivade riietega tagasi koju minna. Vahetusriided pannakse veekindlasse kotti. Selle saab teha ka kilekotist kokku teipides, kui spetsiaalset kotti pole võtta.
Kuna ilm võib olla udune ja nähtavus halb, siis orienteerumiseks pista tasku kas vana hea kompass või kui loodad nutiseadmele, siis kindlasti akupank juhuks, kui mobiili enda aku tühjaks saab. Nii oled ühendusega kindlustatud. Mobiil pane veekindlasse kotti.
Muidugi tuleb kaasa võtta ka uisud – matkauiske saab laenutada mõnest uisumatkasid tegevast firmast (kui oled esimest korda uiskudel, siis ühine parem mõne juhendatud uisumatkaga) või matkatarvete poest. Matkauiske on kahte liiki – rihmadega matkasaabastele kinnitatavad või suusaklambriga uisud. Neid viimaseid saab kasutada oma suusasaabastega. Sel juhul on uiskude alt ära võtmine veelgi kiirem ja lihtsam, kuid suusasaabastega pikem matkamine on kindlasti ebamugavam kui matkasaabastega neis kohtades, kus uisud tuleb jalast võtta.

Jää purunemisel tegutse nii: