Ettevaatust Lõuna-Ameerikasse reisijad: zika viirus möllab!
Tühipaljas sääsehammustus kannab salakavalat, tihti märkamatut viirust, mille vastu pole rohtu, kirjutas Eesti Päevaleht.
Eelmise aasta mais, kui Brasiilias täheldati esimest seni mittekogetud, sääskede kaudu leviva Zika viiruse puhangut, ei tehtud sellest suuremat numbrit.
Teadlaste jaoks pole tegemist tundmatu haigusega. Viirust kirjeldati esimest korda Aafrikas Uganda Zika metsades, mille järgi ta ka nime sai. See on ääretult levinud nii Aafrikas kui ka Aasias, näiteks Indias ja Indoneesias.
Muretsemiseks polnud põhjust, sest Zika viirust peeti üpris kergeks ja ohutuks. Umbes 80% nakatunuid ei saa arugi, et nendega on midagi juhtunud. Ainult igal viiendal nakatunul tekib kerge palavik ja kerge lööve või hakkavad silmad punetama. Haiguse vastu pole vaktsiini ega teadaolevat ravi, see läheb ise üle.
Ent oktoobris täheldasid Brasiilia arstid, et tohutult on sagenenud teated üpris ebahariliku väärarenguga sündivate laste kohta. Tegemist on mikrokefaalia sündroomiga, mille puhul lapsed sünnivad ebatavaliselt väikese peaga ehk väljakujunemata ajuga. Laste jaoks tähendab see tihti eluaegset arengupeetust või halvimal juhul surma.
Ülikiire levik
Brasiilias sünnib igal aastal umbes kolm miljonit last. 2014. aastal ehk enne Zika viiruse puhangut registreeriti Brasiilias kokku 147 mikrokefaaliaga sündinud last. Kuid sünnistatistika näitas selliste juhtude ülikiiret rohkenemist. Nüüd on Brasiilia arstid alates oktoobrist loendanud juba 3893 mikrokefaalia juhtumit.
Mõistagi üllatas see teadlasi ja arste. Niivõrd märkimisväärne loodete väärarengu sagenemine pani neid kukalt kratsima ja põhjusi otsima. Sõeludes kõiki võimalikke seletusi, ei osatud arvata muud, kui et nähtus võib olla kuidagi seotud Zika viiruse aina laialdasemaid mõõtmeid võtva levikuga.
Sõnu „võib olla seotud” on õige kasutada, sest teadlased ei tea seniajani, kuidas on Zika viirus ja mikrokefaalia omavahel seotud. Seost kinnitavad üksnes statistilised andmed.
Zika on praeguseks levinud Brasiiliast põhja poole, selle levikut on kinnitatud juba Venezuelas, Colombias, Kesk-Ameerikas Mehhikoni välja.
Seos Zika viiruse ja loote väärarengu vahel üllatas teadlasi ka seetõttu, et näiteks Aafrikas või Aasias, kus viirus on üpris levinud, pole midagi sellist kirjeldatud. Üks seletus võib olla, et vastavat statistikat pole kogutud.
Teiselt poolt arvatakse, et neis paigus on inimestel välja kujunenud immuunsus, mis antakse pärilikult edasi ka lastele. Nimelt muutub kord Zika viirusesse nakatunud inimene pärast haiguse läbipõdemist enamasti selle vastu immuunseks. Ent Lõuna-Ameerikas polnud keegi seda senini põdenud, mistõttu nüüd saabki avalduda salakavala viiruse seni teadmata külg. Just see on pannud riigid, kus Zika viirus ametlikult möllab, väljastama ebatavalisi tervisehoiatusi: naistel palutakse eeloleva aasta-kahe jooksul vältida rasestumist. Otsa tegi novembris lahti Brasiilia. Viimati esitas samalaadse palve möödunud neljapäeval El Salvadori tervishoiuminister. Enne seda olid naistel soovitanud rasedust vältida Colombia ja Jamaica.
Ent nüüd kahtlustavad Lõuna-Ameerika arstid ja teadlased Zika viirust veel ühe väga tõsise haiguse juhtumite märgatavas sagenemises. Tegemist on muidu haruldase Guillain-Barré sündroomi levikuga, mille puhul organismi immuunsüsteem ründab tema enda närvisüsteemi.
Sündroom põhjustab lihaste nõrkust, mis võib olla eluohtlik. Sümptomid algavad valust, millele järgneb jäsemete tundetus, isegi halvatus. Ohtlikemal juhul nõrgeneb hingamine ja patsient vajab hingamisaparaati. See on äärmiselt haruldane haigus, mis aga võib järgneda mõnele nakkusele.
Nüüd on El Salvadori haiglates täheldatud kümneid Guillain-Barré sündroomi juhtumeid. Tavaliselt registreeritakse ehk paar juhtumit aastas. Ka Brasiilias uuritakse sama sündroomi esinemise sagenemist, kuid siiani on tegemist olnud niivõrd haruldase nähtusega, et sealsed tervishoiuametnikud pole üleriigilist statistikat isegi kogunud.
