Muutused tulevad: kuidas me reisime aastal 2016
Hotellide vastuvõtualad meenutavad järjest enam lounge'e
Oma järgmise külaskäigu ajal mõnda hotelli võite segadusse sattuda – kuhu kadus vastuvõtulett? See küsimus on kindlasti põhjendatud ja kadunud võib see tõepoolest ka olla, kuivõrd hotellid on loobumas
reserveeritud ja range olekuga vastuvõtulettidest ning muutmas oma vastuvõtuala järjest enam mõnusa lounge'i sarnaseks. Enam ei ole tähtis, et lobby oleks esimesest sekundist arusaadavalt organiseeritud, tähtis on, et see näeks cool välja Instragrami postitustes.
Trend sai alguse Austraaliast (olles kogu aeg normiks olnud mõnes linnaosas Berliinis ja New Yorgis) ning on kiiresti levinud. Parimaks näiteks on hetkel ilmselt Singapuris möödunud aastal uksed avanud The Old Clare, mille lobby (pildil) on nii mõnus, et sellest on saanud ümbruskonna inimeste lemmikbaar.
Hotellid leiavad ohtralt võimalusi lisatasudeks
Kui muidu on käibed reisiäris kasvavad, siis hotellide omad pole teistega väga sammu pidanud. See on aga muutumas, kuna hotellipidajad on üksmeelselt otsustanud kõige võimaliku eest raha juurde küsida. Olite harjunud, et enne check-ini aega hotelli jõudes saite oma toa kohe
kätte, kui see oli vaba? Varsti enam mitte, vähemalt mitte tasuta.
Nii teeb juba MGM Resorts Las vegases, küsides selle eest 30-50 dollarit. Lähedal asuv maailmakuulus Bellagio aga ei võimalda enam tasuta valida mittesuitsetajate või suitsetajate tuba. Kui tahate olla kindel, et teie toas keegi sigaretti pole süüdanud, siis see läheb maksma 30 dollarit.
Malaisia hotelligrupp Tune, millel on hotelle ka Austraalias ja üke kogu Kagu-Aasia, pakub Melbourne'i kesklinnas väga head hotellituba 75 euroga – aga selles toas ei ole käterätikuid ega televiisorit,
seda ei koristata – kõiki neid asju on lisatasu eest loomulikult võimalik saada.
Miks meid ei üllata selles valguses airBnB järjest suurem populaarsus?
Lennukite esimene klass muutub väiksemaks – aga veel paremaks
Tunnete kedagi, kes lendaks esimeses klassis? Äriklassis küll, kuid esimeses klassis reisimist harrastavate inimeste number kukub. Osalt selle pärast, et viimase majanduskriisi ajal tõmmati kokku paljude rikaste korporatsioonide reisieelarveid ja esimeses klassis reisinud pidid nüüd äriklassiga leppima – kui mitte turistiklassiga. Need ei ole tagasi suuremaks kasvanud.
Teine põhjus on vastupidine – väga rikastel on nii palju raha, et lühemateks lendudeks kasutavad nad pigem eralennukeid.
Ent esimene klass ei kao pikkadel lendudel kuhugi, muutudes lihtsalt väiksemaks oma istmete arvult. Näiteks British Airways on kohtade arvu vähendanud 14-lt kaheksale, lisades samal ajal veelgi mugavust toolidele ning suurust ekraanidele. Air France liigub sama teed, tõstes esimesest
klassist välja ismeid ja samal ajal lisades gurmeeroogi parimatelt
kokkadelt.
Isegi Singapore Airlines ja Emirates tõmbavad esimest klassi koomale, pakkudes alles jäänud reisijatele veel rohkem privaatsust ja luksust.
Esimene klass ei kao seega veel kuhugi. Seal on lihtsalt veel vähem ja veel rikkamad inimesed kui varem.
Rohkem otselende
Uued lennukid nagu näiteks Airbus A350 ja Dreamliner lubavad lennufirmadel teha veel rohkem kauglende, mis kaotab vajadusi ümberistumiste järele. Kui ühtegi suurt uut geopoliitilist kriisi ei tule, siis on lennufirmad varmad kasutama oma uusi oste ja avama veel rohkem kauglennuliine.
Nii näiteks hakkab Singapore Airlines esimesena lendama peatusteta Kagu-Aasiast USAsse oma uue A350-ga.
