Veretu sõda, salapärane saar, šikk arhitektuur - seikle sügispealinnas Narvas!
Piirilinn Narva on ametlikult Eesti sügispealinn ja Narva-Jõesuu spaahotellid annavad lisapõhjuse Ida-Virumaal minipuhkus veeta!
Esimest korda oli Narva linn Eesti sügispealinnaks 1999. aastal, peale seda möödus 10 aastat ning alates 2009. aastast kannab Narva linn järjepidevalt igal sügisel Eesti sügispealinna tiitlit.
Kolme kuu jooksul leiab linna erinevates toimumispaikades aset lai spordi-, kultuuri- ja laiaulatuslik meelelahutuslik programm.
MIDA VAADATA JA TEHA?
1. Filmimaagia kirikutes
Tõelised filmifännid on näinud Rainer Sarneti “Idiooti” (2011) ja mõistatanud, kus see filmit on. (Oscar jäi küll tulemata, aga Risto Kübara imelist ja liigutavat rolli langetõbe põdeva ja puruvaese Mõškinina see ei pisenda.) See film on peaaegu täiesti üles võetud Narva Aleksandri kirikus, kuhu Sarnet tõi kogu tegevuse – ka linnatänavad, korterid. Ehkki kirikut on viimasel ajal meedias kirjeldatud kui räämas pankrotipesa, ei ole filmitegijaid köitnud salapärane lummus kuhugi kadunud! Ja ei mingeid teisi turiste!
2. Veretu sõda
14. novembril pakub Narva elamusi ajaloofännidele - taaselustatkase Põhjasõja lahing. Rahvusvaheline ajaloofestival koondab Narva linnuse õuele sõjaajalooklubid kogu Põhja-Euroopast. Novembris linnuse hoovi rajatud telklaagrisse kogunevad Peeter I ja Karl XII aegseid mundreid kandvad sõjamehed, et pidada uuesti maha ajalooline Vene ja Rootsi vaheline Põhjasõja lahing.
3. Seikle Kreenhoimi saarel
Kreenholmi saar ehk Varesesaar pole ajaloo ja mustade lindude tegevuse jälgimiseks kehvem paik isegi Londoni Towerist, kus elutsevad ilmselt maailma kõige kuulsamad rongad.
Varesesaar on oma hüljatud vabrikuhoonete ja üksikute suurte vanade puudega väga seikluslik paik. Varesesaarel on valminud tänaseks isegi üks film sealsetest venelastest. (Sulev Keedus “Varesesaare venelased”, 2012.)
4. Imetle Eesti kaasaegse arhitektuuri pärli
Narvas on üks Eesti silmapaistvamaid hooneid, Narva kolledž, mille autoriks on meie oma norman fostered ehk arhitektid Indrek Peil, Siiri Vallner ja Katrin Koov. Nende loodud kõrge laubaga maja on viimastel aastatel ilmselt kõige enam tähelepanu saanud maja Eestis. Sellega tutvumine on algajale kaasaegse arhitektuuri huvilisele jõukohasem ülesanne ja lisaks kõigele on majas ka mõnus kohvik!
5. Lülitu baroki lainele
Narvale oli luksuslik barokk väga meelt mööda ja Raekoja platsi arhitektuurilisse ansamblisse kuulusid raekoja hoone, börsihoone, linnaapteek ning jõukate linnakodanike elumajad.
Kahjuks on tänapäevani säilinud üksnes raekoda, muud hooned hävisid II maailmasõjas – ent on vaja vaid natuke fantaasiat, et alustada jalutuskäiku barokses Narvas raekoja (arhitekt G. Teuffel) trepilt. Tulevikus on linnal plaanis teha Narva raekoda avatuks ka turistidele.
