Gurmeereis Istanbuli: maitseid kahelt kontinendilt
Kosmopoliitses Istanbulis Ida ja Lääne ristteel ollakse innukad proovima kõike uut, see kehtib mõistagi ka toidu ja restoranide kohta. Jaapani sushimeistrite loomingust, mis kadedusevirvenduse toob isegi muidu alati viisakate, molekulaarkulinaaria ja Michelini tärniga restoranideni – kõik on olemas.
Ent päeva lõpuks ei suuda see ikkagi lüüa kõige lihtsamat ja kodusemat türgi toitu, mille nautimiseks peab lihtsalt tänavale astuma.
Istanbulile annab identiteedi Euroopat ja Aasiat lahutav Bosporuse väin. Vesi tähendab kala ja seda süüakse palju, ent Istanbullu ei söö kala veest kaugemal kui kümme meetrit, mis tähendab, et kaldapealsed on ühtlasi Istanbuli suurim köök.
Lõunapausi ajal suunduvad kohalikud Kuldsarve või Bosporuse äärsetesse putkadesse ja kai ääres kõikuvatesse paatidesse, et haarata kaasa üks balik ekmek ning seda seda siis mõnel vaatega trepiastmel järada. Kala ja leib, kõlaks selle üdini Istanbuli toidu nimi eesti keeles ja ausamalt ei saa seda kokku võtta.
Kõhuorjad kogunevad kõige sagedamini Karaköy’s. Karaköy on Istanbuli Kalamaja, eklektiline ja paljude kohalike mälestustes räpane, haisev ja natuke kahtlane sadamapiirkond, mis nüüd lisaks laevadele tõmbab magnetina nii kohvikupidajaid kui kõhuorje.
Karaköy Lokantasi oli esimene peenem söögikoht, mis sinna kolis ja ehkki kõik järgnejad pingutavad selle nimel, et neid üle lüüa, see päris hästi veel ei õnnestu.
Lokanta Maya on küll päris lähedale jõudnud, aga selle väljapeetud ja isegi skandinaavialik interjöör ning ratsionaalse suurusega portsjonid ei ole nii türgilikud, kui linna külaline ehk tahaks.
Veel tahaks turist istuda katuseterrassil ja vaadata vaheldumisi tõtt enda taldrikul veel peaaegu et särisevate kalaroogadega ning Bosporusel sagivate laevadega – selleks on parim koht Tarihi Karaköy Balikçisi.
Aga mida siis ikkagi tellida?
Kebab+ayran=4 lira*
Kui Türgi visiitkaardil oleks toidupilt, oleks see kahtlemata kebab. Sõna kebab tähendab vett lisamata tulel või savinõus küpsetamist. Eelneva tõlgendamisel on türklased fantaasial lennata lasknud. Klassikalised Istanbuli kebabid valmivad grillides; Lõuna-Türgis ka, kuid seal mahendatakse teravate kebabide maitset jogurtiga; Anatoolias tehakse neid aga tandooris, Indiast pärit pealt lahtises saviahjus – et kebabimeistrid on Istanbuli kokku tulnud üle terve maa, on neid kõiki võimalik proovida.
Ükski istanbullu ei usalda restorani, mille lõunapakkumiste hulgas pole kebabi ayraniga, hapuka piimajoogiga. Selle eest 4 liiri ringis maksta on täiesti aus hind.
Siirt Şeref Büryan Kebap Salonu, Itfaiye Caddesi 4, Fatih, pearoad alates 5 eurost.
Antiochia, Minare Sokak 21, Beyoğlu, pearoad keskmiselt 7 eurot.
Pide
Pide on põhimõtteliselt Türgi pitsa, õhuke lapik leib, mille peale pannakse erinevaid katteid. Pide salonu nime kandvates kohtades saab seda kohapeal otse ahjust tulnult nautida või pide paketi kaasa osta ja tänaval käigu pealt süüa. Sama pikk, kui itaallaste pitsamenüü, on ka türklaste toidukaardid: meelde tasuks jätta, et abana kebab pide on pide kebabi ja maitseainetega.
Fatih Karadeniz Pidecesi. Büyükkaraman cad No 57, Fatih
Baklava rahvas
Baklava on legendaarne siirupiga üle valatud filotaignast valmistatud maius, mille leiutajaks peavad ennast peaaegu kõik Lähis-Ida rahvad, kuid fakt on, et Ottomani impeeriumi ajal sai see oma praeguse vormi ja maitsetäiuse just Istanbulis. Parimad baklava kohvikud maailams on vaieldamatult Istanbulis Karaköys. Baklava tähtsusest räägib see, et see on võimaline põhjustama isegi rahvusvahelisi skandaale. Mõni aasta tagasi oli Euroopa päeva puhul Austrias üleval olnud plakatitel Türgi rahvuslikku uhkust kujutatud Küprose kreeklastelt pärinevana. Türklased olid raevus. Ajaloolises Sultanahmeti linnaosas pidi toimuma demonstratsioon rohkem kui 200 baklavategija osavõtul. Austria oli sunnitud muutma Euroopa päeva ürituste kava, et türklased rahuneks. Ehtne türgi baklava on midagi ülimalt võimast.
Söö: Karaköy Güllüoğlu, Mumhane Street No:171.
Kange ja magusa türgi kohviga, millele suhkur lisatakse juba keetmise ajal, on seotud mitmeid ütlemisi. Aforismide kogumikud ütlevad, et lonksus kanges kohvis peitub 40 aastat mälestusi. Need, kes kohvi suhkruta joovad – ja selle saamiseks tuleb juba tellides oma eelistusest kelnerile märku anda – teavad, et kohviga seondub hoopis ütlemine: muidugi ilma suhkruta, sa oled ju niigi magus.
Täitunud unistus veinist
Uskumatu, aga Türgis kasvatatakse nii palju viinamarju, et riik on Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia ja Hiina järel suuruselt viies viinamarjakasvataja. Enamik marju küll kuivatatakse ja neist tehakse rosinaid. Parimates piirkondades kasvatatakse viinamarju aga eesmärgiga teha neist veini.
Kui külastada Türgit, siis tasub kasutada juhust ja maitsta tuntumate Türgi veinimajade Doluca ja Kavaklidere veine.
