Minge metsa!
Eesti kaitsealadele on loodud väga erisuguseid radasid, mille valik peaks sobima nii algajale kui ka kogenud matkajale. Näiteks on algajatel rännumeestel võimalik matkata rabades, mis on kergesti ligipääsetavad tänu laudteedele. Sellised lühemad ja tuntumad rajad on näiteks kõrgsoo taimestikku tutvustav Viru õpperada (3,5 km) ning rikkaliku taimestiku ja linnustikuga Meenikunno raba (5,8 km).
Kogenumad ning võimekamad matkajad leiavad väljakutseid erinevatest matkaradadest ja peatuspaikadest koosnevatest RMK matkateedest. Oandu-Aegviidu-Ikla matkatee on 375 kilomeetrit pikk, saades alguse Lahemaa rahvuspargist ning lõppedes Liivi lahe kaunite randade juures. Peraküla-Aegviidu-Ähijärve on Eesti pikim matkarada (628 km), kust seiklus-, puhkus- ja avastamisrõõmu leiab korduvateks külastusteks. Lisainfo radadest on leitav RMK kodulehel.
Vaatamata veidi tujukale ilmale on praegu parim aeg puhkuse veetmiseks – päeva pikkus on üle 19 tunni ning valget aega on küllaldaselt, et õppida tundma Eesti loodust. „Eestis on looduses viibimise võimalused suurepärased – meie asustus on hõre, metsa on ligi pool maismaast, säilinud on mujal haruldaseks jäänud rabad ning meres on enam kui 2000 erinäolist väikesaart. Valikuvõimalused on lõputud, nii et ärge magage suve maha – avastage loodust,“ soovitab Keskkonnaameti looduskaitse nõunik Roland Müür.
Eramaadel matkates tuleb arvestada sellega, et mõnes paigas võib omanik piirata vastava sildiga võõraste viibimist territooriumil, kõikjal ei pruugi leida ettevalmistatud lõkkekohti ning mootorsõidukiga ei tohi matkaradadel sõita. Kui aga igaüheõigusega seatud reegleid järgida, peaks looduses veedetud aeg pakkuma elamusi, mida meenutada veel mitmeid kuid hiljemgi.
Kaitsealad hõlmavad 18% Eestimaast, nende hulka arvestatakse rahvusparke, looduskaitsealasid ning maastikukaitsealasid, kus kaitstakse ja tutvustatakse ohustatud liikide elupaiku ning loodus- või pärandkultuurimaastikke. Kaitsealade valitsejaks on Keskkonnaamet, külastuskorraldust reguleerib RMK.
