Ohutult ujuma: vesi karistab hulljulgeid ja hoolimatuid
Eelmisel aastal uppus Eestis veekogudes 68 inimest. Suvekuudel satub õnnetustesse palju lapsi. Mullu kaotas elu viis last, kes järelevalve puudumisel uppusid kodutiiki, jõkke, järve, aga ka mängumaa basseini, nagu juhtus viieaastase poisiga. Kindlasti tuleb lapsega rääkida veega seotud ohtudest ja selgitada, miks ei tohi üksi veekogu äärde minna, miks on ujumisoskus vajalik ja kuidas ohutult veekogu ääres mängida ning mida teha ohtlikku olukorda sattudes.
Laps vajab järelevalvet
Läbi aastate on olnud palju juhtumeid, kus lapsed on uppunud kodutiiki või kodu lähedal olevasse veekogusse. Nii juhtus eelmisel aastal Häädemeeste vallas nelja-aastase poisiga. Kui ühel hetkel on laps õues mängimas, siis juba järgmisel hetkel võib ta olla aias oleva tiigi või basseini ääres. Lastele meeldib vee ääres mängida, kuid neid ei tohi hetkekski jätta järelevalveta. Vastutus lapse elu ja tervise eest lasub lapsevanemal. Kui laps on vees, siis peab vees olema ka lapsevanem. Isegi kui vesi on madal, võib see halbade kokkulangevuste tõttu lapsele ohtlikuks muutuda. Vees ei tohi minna ülemeelikuks ja hulljulgeks, korraldada võistlusi, mänge või nalja pärast teeselda abivajajat. Enne vette hüppamist tuleb teada, milline on veekogu põhi ning arvestada võimalike veealuste ohtudega.
Lapsi ei tohi lubada ilma täiskasvanu järelevalveta paadiga, parvega või muu veesõidukiga sõitma. Eriti ohtlik on minna veekogule suure lainetusega. Paadis on keelatud seista püsti, tõugelda, teha äkilisi liigutusi või kõigutada paati ja proovida kedagi vette lükata. Kui tõesti on vaja kohti vahetada, siis seda tuleb teha paadi keskel madalalt liikudes. Veekogule minnes tuleb veenduda, et päästevarustus on pardal olemas ning päästevestid nii lastel kui ka täiskasvanutel seljas.
Mullu uppus Tamula järve korraga kolm kalameest, kellel puudus päästevarustus. Tänavu kukkus Põltsamaa lähedal kummipaadist järve mees, kellel ei olnud päästevesti seljas. Viimasel hetkel õnnestus mehe elu päästa ja ta jahedast veest välja tuua. Hiiumaal Reigi lahes uppus selle aasta mais kaks meest. Päästevestid leiti ümberläinud paadi alt.
Kriitiliselt tuleb suhtuda täispuhutavatesse abivahenditesse – need võivad olla ohtlikud. Täispuhutavad ujumisvahendid võivad vee peal petliku turvatunde tekitada. Väike laps võib ujumisrõngast välja libiseda, see võib ootamatult tühjaks minna või lapse tagurpidi keerata ja ta vee alla lõksu jätta. On olnud juhuseid, kus laps on täispuhutaval madratsil rannast eemale kandunud ja eluohtlikku olukorda sattunud.
Kindlasti peab lapsevanem teadma oma lapse ujumisoskust. Kui ujumisoskus ei ole väga hea, on ohutum olla madalas vees. Ujuda on soovitatav piki kallast või kalda poole sellisel sügavusel, et jalad põhja ulatuvad. Ohutum on ujuda selleks ettenähtud kohas nt valvega rannas või märgistatud ujumiskohas. Kindlasti tuleb arvestada konkreetse veekogu omapäradega – vee sügavuse ja läbipaistvusega, kallaste omapäraga, põhjasetete ning veetaimedega, suurte veekogude puhul lisaohuks oleva lainetusega. Jõgedes suplemisel peab meeles pidama, et seal on veetemperatuur madalam kui järvedes. Samuti tuleb arvestada voolu tugevuse ja võimalike kärestike ning paisudega. Ujuda on riskantne kiirevoolulistes jõgedes ja tundmatutes veekohtades, sest seal võib olla hoovusi või allikakohti.
Alkohol vaigistab ohutunde
Enamikul uppumisjuhtumitest on läbiv märksõna jätkuvalt alkohol. Vaatamata sellele, et ollakse teadlikud vette mineku ohtlikkusest joobeseisundis, kaob sageli alkoholi mõjul ohutunne. Joobeseisund kahandab ka koordinatsiooni ja ujumisoskust. Vee alla sattudes võib inimene tõmmata vett kopsudesse või seiskub hingamine kõrikrambi tõttu. Mõlemal juhul peatub hapniku juurdepääs kopsudesse, vereringesse ja seejärel ajusse. See on üks põhjus, miks uppujad sageli appi ei karju ning upuvad vaikides.
Uppumissurmade vältimine algab juba kaldalt – kõigil on võimalus säilitada selge mõistus ja korrale kutsuda ka oma sõpru. Eriti vastutustundetud on lastega veekogu ääres viibivad ja alkoholi tarvitavad vanemad. Eelmise aasta juunis suutsid päästjad Tamula järvest päästa joobetunnustega ja agressiivse noore mehe, kes oli sõpradega rannas pidutsenud. Nii hästi ei läinud Kiidjärve supelrannas ja Viljandis Ugala tiigi ääres seltskonnaga pidutsenud meestel. Pärast alkoholi tarvitamist ujuma läinud ja vee alla vajunud mehi ei suutnud kiirabitöötajad enam elustada.
Päästeameti käimasolev veeohutuskampaania tuletab meelde inimeste kohustust takistada ebaadekvaatses olekus sõpru vette minemast – „Ära lase purjus sõpra vette!”
Veel infot ja käitumisjuhiseid leiab siit:
