Klassikaline look
Isegi kui su ümber on palju kauneid ja stiilseid inimesi, ei saa mööda vaadata sellest ajatust ilust, millega rabab maailma suurim gooti katedraal Il Duomo. 14. sajandi lõpus alanud ehitustööd vältasid 500 aastat, selle vaikivateks tunnistajateks on enam kui 3200 katusekuju. Ka iseennast on võimalik tunda taevale lähemal, sest Duomo katus on külastajatele avatud.

Jumaliku muusika kantsiks on olnud aga sealt viieminutilise jalutuskäigu kaugusel asuv ooperiteater Milano alla Scala, suupärasemalt lihtsalt La Scala. Seal on hingevärinal esimest reaktsiooni oma teostele oodanud nii Verdi, Puccini, Salieri kui ka Rossini ning lasknud oma häälel kõlada primadonnad, nagu Maria Callas. Kui õhtust etendust vaatama minna ei õnnestu, siis päeval rõõmustab muuseum, kus kogu eelnev kuld külastajatele juba vaatemänguliseks sõelutud. Piletiloteriil võib siiski proovida, sama päeva etendusele müüakse piiratud arv seisukohti.

Enne õhtust ooperikülastust võib piduliku meeleolu vabalt luua ka kaubanduskeskuses. Galleria Vittorio Emmanuele II mõjub siiski pigem paleena, kuigi kõnekeeles kutsutakse seda kõigest il salotto di Milano − Milano salongiks. Prestiižset minevikku püütakse taaselustada ka maailma ühele vanimale kaubanduskeskusele sisu andes, näiteks keelduti paar aastat tagasi uuendamast seal ühtekokku paarkümmend aastat asunud McDonald’si restorani rendilepingut. Butiikide sildid, sageli ka piirdenöörid räägivad iseenda eest, kuid galeriis paiknevatesse toidukohtadesse võib ka peenutsemata sisse astuda.

Väga heal tasemel on ka Milano peamine kunstimuuseum Pinacoteca di Brera, kus on kõrvuti üles rivistatud mitmed Caravaggio, Bellini ja Raphaeli teosed. Päikselisel päeval saab palazzo botaanikaaias kunstisõõmu kõrvale ka tükikest rohelist Milanot nautida.

Milano lähistel asuv maaliline Como järve piirkond. Foto: Shutterstock


Minimalistlik look
Kesklinnast pisut põhja pool asub 2004. aastal avatud kunstikeskus Hangar Bicocca. Hiiglaslik punastest tellistest endine renoveeritud tööstuskompleks toob külastajateni moodsa kunsti suurnimesid üle kogu maailma. Elava moodsa kunsti klassiku Anselm Kieferi kohaspetsiifiline installatsioon „Seitse taevalikku paleed” on aga püsiekspositsiooni osana igal ajal rabav: seitse betoonist loodud ja pehmelt öeldes pisalikuna mõjuvad tornid kaaluvad igaüks 90 tonni, nende kõrgus jääb 14 ja 18 meetri vahepeale.

Boheemlik look
Vanalinnast pisut edela poole jääv Navigli ehk kanalite piirkond on boheemlik ööelu kants, kuhu enamik rahvast liigub aperitivo-himulistena juba varastel õhtutundidel. Tulge siia ja saate aru, miks juba kell 17−18 on osa linnast välja surnud: inimesed on kõik siin. Milanol endal pole ette näidata ei jõgesid, järvi ega merd, seega mõeldi juba 13. sajandil välja kanalite süsteem, mille kaudu linn on kaudselt ühendatud isegi Aadria merega. Ajalooliselt on viie kanali ääres elanud eeskätt kunstnikud ja töölised, kuid sarnaselt meiegi Kalamaja või Kassisabaga on vanalinna külje all asuv piirkond üha enam hinda läinud. Navigli piirkonnast leiab palju elavat muusikat pakkuvaid džässi- ja bluusibaare, nädalavahetuseti võtab Naviglio Grandel maad vanakraamiturg, kanalid on ääristatud kümnete restoranidega. Gurmaan leiab nende seast üles ka Michelini tärnid. On aegu, kus isegi suur Naviglio Grande on kuival, kuid muidu meenutab vaba ja romantiline hõng igati Veneetsiat, isegi paadiga saab sõita. Lisaks veidi ootamatutele vesivahenditele saab liikuda ka jalgrattaga või trammidega. Hea õnne korral võib sõitu saada vanade, 20. sajandi algusest pärit trammidega, mis mõnel liinil veel liiguvad. Nendega ongi hea sõita hoopis põhja poole, kus üks armastatumaid kunsti- ja kultuurikeskusi Il Fabbrica del Vapore asub monumentaalkalmistu vahetus läheduses, sellest tükk maad ülespoole jääb vana psühhiaatriahaigla territooriumil paiknev Olinda. See on end sotsiaalseks kooperatiiviks nimetav keskus, kust liikumiseks pole tegelikult üldse vajadust, kuna ühes kohas asuvad nii hostel, teater, restoran kui ka aed, pidevalt toimuvad mitmesugused töötoad ja näeb kunsti.

Morbiidne look
Milano monumentaalkalmistu ehk Cimitero Monumentale rabab täpselt sellega, mida lubab: oma monumentaalsuse ja surnuaiaga. Viimase puhul jääb alguses mulje, justkui keegi oleks kokku tassinud ja seejärel üksteise kõrvale asetanud kõigi maailma klassikaliste skulptorite tööd, sest hauamonumentide rohkus avaldab tohutut muljet. Kuigi valdav skulptuurikeel on klassitsistlik, leidub ka moodsaid töid. Surnuaeda võiks külastada koos giidiga, kuna nii rullub lahti Milano olulisimate dünastiate ja Itaalia käekäiku mõjutanud inimeste ajalugu. Suur osa neist on viimse rahupaiga leidnud Famedios ehk kuulsuste hallis. Kuni 1955. aastani asus monumentaalkalmistul ka Evita ehk Eva Duarte de Peróni haud, kes oli siia salaja maetud Maria Maggi nime all.

Sportlik look
Kas Inter või AC Milan? Hoolimata fännierinevustest jagavad need kaks üht üliolulist sümbolit: mõlema kodustaadion on 85 000 pealtvaatajat mahutav San Siro, mis reklaamib end suuresõnaliselt kui rahvusvahelise jalgpalli suurimat templit. Mõistagi toetab seda väidet muuseum ja kohapeal pakutav ringkäik. Siiski ei keerle spordielu ainult ümber palli, vaid Milanol on ette näidata ka Itaalia olulisim velodroom Vigorelli, Giro d’Italia, traditsiooniline lõpp-punkt, ning lähistel Monzas asuv F1 rada. Viimane on ühtlasi Ferrari ja Ferrari-toetajate lemmikrada.

Milano on ideaalne shopping sihtkoht. Foto: Shutterstock


Fashionista-look
Päikseprillid, mille tagant vaateaknaid ja hinnalipikuid piiluda, on moes iga ilmaga. (Kõrg)moenäljased suunduvad lennukilt otse butiikide poole Quadrilatero d’Orole ehk kuldsesse nelinurka via Montenapoleone ja via della Spigal. Kiviviske kaugusel Duomost, aadressil Galleria del Corso 4 leiab moodsa arhitektuuri suurkuju Jean Nouveli plaani järgi renoveeritud Excelsiori. Endises kinohoones asuv keskus on ühtaegu kuulsaid kaubamärke müüv kaubanduskeskus, disaini-, näituse- ja diskosaal. Suurimad fännid vaatavad järgmise sügise ja talve trendid üle igal aastal veebruari lõpus, kui moemeka esitleb maailmale naistemoe Fashion Weeki. Alati stiilne Milano on vaid paaritunnise lennu kaugusel Tallinnast. Kaks korda nädalas toimuvad Estonian Airi otselennud on mugavaim viis jõuda Itaalia hõrgutisteni.

Allikas: Estonian Airi pardaajakiri InTime 2015

Jaga
Kommentaarid