Retked maa alla: seitse erilist katakombi, mida võiks kindlasti külastada
Maa alla on maetud aastatuhandeid ja erinevatel põhjustel. Peamine põhjus on aga olnud ruumipuudus - maa-aluste käikude seintesse sai surnuid paigutada rohkem, kui tavalistele kalmistutele ning koopad ei võtnud linnas ruumi - kulgesid parkide, tänavate ja majade all. Allolevad seitse ajaloolist katakombi on ühed kõige tuntumad ja ka kõige huvitavamad. Need valis välja portaal Mental_floss.
1. Rooma katakombid
Lähis-Idast tuli katakombide rajamise komme vanasse Roomasse juba ligi 6000 aastat tagasi. Kristlased pidid matma väljaspoole linnapiire, aga kuna maa oli hinnas, leiti sobiv võimalus kaevata koopad Rooma pehmesse pinnasesse. Käigustiku pikkus oli sadu kilomeetreid, katakombid kaunistati, et maa alla surnuid meenutama minevad pered saaksid seal vastavaid rituaale ja tähtpäevi pidada.
Vahepeal unustati katakombid sajanditeks, kuni need 1578. aastal uuesti avastati. Praeguseks on sealt kõik surnud küll eemaldatud, aga osa freskosid ja hauakambrid on säilinud.
2. Pariisi katakombid
Ilmselt maailma kõige kuulsamad katakombid asuvad Pariisi linna all. Kunagi roomlaste tehtud liivakivi kaevanduskäikudesse hakati ruumipuudusel vedama kalmistuteilt luid, et ruumi teha uuteks matmisteks. Ligi aastatuhande jooksul käigus olnud Saints-Innocentsi linnakalmistult veeti näiteks ära kuue miljoni inimese luud. 18. sajandil õnnistati kaevanduskäigud selleks puhuks sisse ja sajand hiljem avati need turistidele. Kondid on paigutatud kunstipäraselt ja maa all on korraldatud ka spetsiaalseid näitusi. Siiski saab katakombidest vaid väga väikeses osas ise ringi jalutada, tohutu labürint Pariisi all on endiselt suletud. Mõnikord tungivad neisse lõpututesse käikudesse seikejad ning aardeotsijad. 2004. aastal avastati katakombist "põrandaalune kino", mille juures oli isegi baar.
3. Kom el Shoqafa katakombid
Alexandria alla pehmetesse kaljudesse hakati käike kaevama 2. sajandil. Kom el Shoqafa käigud unustati sajanditeks, alles 1900. aastal avastati need taas, kui eesel kukkus ühte sissepääsušahti. Praegu saavad kolmekorruselisse käikude süsteemi ka turistid, näeb suuri kivist kirste ja raidkujusid, mis pärit mitmest sajandist.
4. Palermo kaputsiinide katakombid
16. sajandil sai kaputsiinide kirikul Palermos matmisruum otsa ja kalmistule asuti otsima alternatiive. Mungad otsustasid surnute säilmed paigutada maa-alustesse katakombidesse kõigile vaatamiseks. Praeguseks on käikudes välja pandud ligi 12 000 balsameeritud surnut, sealjuures on väljapanekus üritatud jälgida demograafilist olukorda saarel: vastavalt on esindatud mehed, naised, neitsid, lapsed, preestrid, mungad, mitmesuguste ametite esindajad. Niimoodi täiendati kollektsiooni kuni 1920. aastani.
5. Rabati katakombid, Malta
Rabati kohal Maltas asus kunagi iidne Rooma linn Melite. kuni 9. sajandini kaevati linna alla ka katakombikäike. Sinna maeti ilma rangelt eraldamata juute, kristlasi ja paganaid.
Maa all on saalid, kus peeti pikkade laudade taga peiesid, ajaloolased uurivad ka hauakambrite seintele jäetud teateid ja kujutisi, mida pole veel lõplikult dešifreeritud.
6. Püha Stefanuse katedraal Viinis
Roomakatoliku peakirik Viinis on linna üks tähtsamaid ehitisi. Vähem inimesi teab aga selle all asuvaid katakombe, kuhu on maetud ligi 11 tuhande inimese maised jäänused. Maa alla käikudesse hakati luid matma katkuepideemia ajal 1730. aastatel, kui Viini kalmistud hakkasid täis saama. Kondid laoti korralikult riita ja pealuud asetati nende otsa.
7. Brno luukamber
Üks kõige hiljutisemaid avastatud katakombe tuli välja 2001. aastal, kui Brnos ühe ehituse käigus avastati maa-alused ruumid, mis olid täis skelette. Kokku leiti ligi 50 000 komplekti luid ja need olid paigutatud Jacobi väljaku alla oletatavalt 17. ja 18. sajandil. Algselt korralikult paigutatud luid oli vesi ja muda segamini kandnud.
Koht avati turistidele 2012. aastal ja on nüüd teine suurim luukamber Euroopas Pariisi katakombide järel, mida saab külastada.
Kust Eesti lähedal katakombe leiab?
